Uisk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
* Kooliõpetajale antud [[tõotus]], kõik [[ülesanne|ülesanded]] ise valmis teha, oli tema peast juba ammu ununenud ja selle aset täitsid, nagu ennegi, [[indiaanlased]], Kentuki poisid, vibupüssid, puust uisud süllapikkuste nööridega ja nii edasi; igatahes kõik imelikud, mitte harilikud asjad. Iseäranis imekspanemise väärt suur oli tema juures puu-uiskude sigivus, mis igatahes osalt hooaja arvesse tuli panna. Ta müüs neid iga päev ühe ja paari kaupa, aga teine päev oli tal neid jälle kaks-kolm tükki kaasas. Kuulujutt käis ringi, et Toots raudu, mis uiskudel all olid, [[vikat]]itest tegevat; kuid uutest ja mitte vanadest, ärakulunud vikatitest. Keegi oli kunagi kuulnud, kui Toots Visakule kõrva sisse järgmist oli sosistanud:
:"Vikatid on kambri lakas. Sealt ma teisi toon ikke... Iga päev ühe." Ja edasi oli ta [[sõrm]]e suhu pistnud, kurvalt pead raputanud ja tähendanud:
:"Kui nüüd vanamees [[suvi|suvel]] heinamaale tahab minna ja vikatid maha toob, siis põle enam mitte ühte vikatit otsas. Kõik paljad varred, seo või vana [[saabas|saapa]] laba otsa ja niida."
* [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 112
* Pipi soojendas suure pajatäie [[vesi|vett]], mille ta siis vähimagi kõhkluseta köögipõrandale välja kallas. Seejärel võttis ta oma suured kingad jalast ning pani need hoolikalt leivataldrikule. Siis sidus ta [[kaks]] küürimisharja oma paljaste jalgade otsa ja sõitis [[hari|harjadel]] nagu uiskudel üle terve [[põrand]]a, nii et vesi pritsis, kui ta sellest läbi tuhises.
| |||