Uks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
14. rida:
==Proosa==
* [[Öökull]] elas "Kastanis", uhkes vanaaegses häärberis, mis oli suursugusem kui ükski teine või vähemalt näis nii Winnie Puhhile, sest tolle ukse küljes oli koputi ja peale selle rippus seal veel ka kellanöör.
** [[A. A. Milne]], "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Eesti Raamat, 1977, lk 36
* Kui lausehaaval tõlkides jõudsin Gutslaffi väga originaalsete [[mõte]]teni, et [[eesti keel]]e häälikute kirjapanemiseks võiks palju sobivam olla kreeka tähestik; et eesti käändesüsteemi aitab mõista [[heebrea keel]]e grammatika; et eesti keele mõistmine on hingeõndsuse küsimus nii jutlustajale kui eesti talupojale, siis avaneski mu ees uks ukse järel XVII sajandi maailma tervik selle tunnetuslikus hasartsuses — nagu olen tagantjärele aru saanud —, mis näitas, mida kõike on vaja juurde õppida.
27. rida ⟶ 23. rida:
** [[Mati Unt]], "Öös on asju"
* [Renée:] Toas, kuhu [[uks]] avaneb, põhjustab see otsekui katkestuse, seisab seal nagu provintslik [[parasiit]], mis lõhub ruumi ühtsuse. Vastastoas aga tekitab see süvendi, avara, kuid siiski tobeda prao, mis on otsekui eksinud [[sein]]ale, mis eelistanuks olla terviklik. Mõlemal juhul katkestab see järjepidevuse, pakkudes vastukaaluks üksnes liikumisvõimalust, mida saaks ometi tagada üsnagi mitmel muul viisil. Liuguks aga ei loo takistusi ja avardab ruumi. See võimaldab ruumi muuta [[tasakaal]]u paigast löömata. Kui liuguks avaneb, asuvad kaks ruumi teineteist solvamata suhtlema. Sulgudes aga annab see kummalegi ruumile tema terviklikkuse tagasi. Jagunemine ja ühinemine leiab aset sekkumiseta. Elu on sellises ruumis on rahulik jalutuskäik, sellal kui meil on see otsekui sissemurdmiste jada. (lk 137)
** [[Muriel Barbery]], "Siili elegants", tlk [[Indrek Koff]], Varrak, 2012
==Luule==
| |||