Prantsuse revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Ajalugu |
Resümee puudub |
||
2. rida:
[[Pilt:Lallemand - Arrestation du gouverneur de la Bastille - 1790.jpg|pisi|Bastille' vallutamine]]
==Proosa==
* Kõige kurvem, mida Prantsuse revolutsioon meile kaasa tõi, on kahtlemata see, et igat mõistlikku ning [[jumal]]a ja [[õiglus]]e nimel esitatavat nõuet mässueoks peetakse.
** [[Georg Lichtenberg]], rmt: G. C. Lichtenberg. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1972, nr 28
* Kaasaegse [[poliitika]] kaksikjaotus [[parempoolsus|parem]]- ja [[vasakpoolsus]]eks pärineb 1790. aastatest, Prantsuse revolutsiooni aegadest, kus vastloodud Rahvusassamblees sattusid igat masti mõttekaaslased istuma üksteise kõrvale. [[Inimõigused|Inim]]- ja [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]] [[revolutsioon]]i toetajad istusid alguses saali [[vasak]]ul poolel ning [[monarhia]] ja [[kirik]]u toetajad istusid saali [[parem]]al poolel. Laias laastus on see eristamispõhimõte poliitikas ka kehtima jäänud.
13. rida ⟶ 15. rida:
* [[Marksism]] ei tunnista äkilisi plahvatusi [[keel]]e arengus, olemasoleva keele äkksurma ja äkilist uue keele rajamist. Lafargue'il ei olnud õigus, kui ta rääkis "äkilisest keelerevolutsioonist, mis toimus 1789. ja 1794. aasta vahel" (vt Lafargue'i brošüür "Keel ja revolutsioon"). Tollal ei olnud [[Prantsusmaa]]l mingit keelerevolutsiooni, ammugi äkilist. Muidugi täienes tol ajal [[prantsuse keel]]e sõnavara uute [[sõna]]de ja väljenditega, kadusid kasutuselt mõned iganenud sõnad, muutus mõnede sõnade [[tähendus]] - ja kõik. Kuid sellised muutused ei määra mingil juhul keele [[saatus]]t. Keeles on peamine selle grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara. Kuid prantsuse keele grammatiline ülesehitus ja põhisõnavara Prantsuse revolutsiooni ajal mitte üksnes et ei kadunud, vaid säilisid ilma oluliste muutusteta, ja mitte üksnes ei säilinud, vaid jätkavad edasielamist ka tänapäevases prantsuse keeles.
** [[Jossif Stalin]], "Marksism ja keeleteaduse küsimused" ([http://www.philology.ru/linguistics1/stalin-50.htm "Марксизм и вопросы языкознания"])
* "Oota nüüd natuke," ütles Harriet tõredalt. "Ma võin küll ainult [[kokaraamat]]uid kirjutada, aga tean üht-teist ka [[armastusromaan]]ide kirjanikest. Selleks et edukas olla, ei saa kirjutada üleolevalt, ja väga vähesed neist teenivad palju."
:Heather krimpsutas nina. "Minu arvates on see kergelt tulnud raha. Ja kõige hullemad on ajaloolised armastusromaanid. Vaevalt nad üldse mõne ajalooraamatu avavad."
:"Noh, nende raamatute puhul müüb [[romantika]], mitte nende ajalooline sisu," ütles Harriet rahustavalt. "Kui näiteks mina kirjutaksin raamatu Prantsuse revolutsioonist, kirjeldaksin türanniat ja koledusi ja seda, kuidas [[Bastille'i vallutamine]] oli vaid vahend arsenali juurde pääsemiseks. Muide, vabastati ainult seitse inimest. Tõeline armastusromaanide kirjanik aga näeks seda kõike pigem [[Hollywood]]i pilgu läbi. Tuhanded vangid vabastataks, kaltsudes kangelanna vabastajaid juhtimas. Suurepärane materjal. Mõnikord mõtlen ma tõesti, et ehk on parem, kui kirjanikud teavad romantikast võimalikult vähe.
:Või näiteks kirjeldaksin kõrbe[[šeik]]i väikese paksu mehena, kes kannab [[prillid|prille]] ja peas [[köögirätik]]ut. Tõeline armastusromaanide kirjanik räägiks aga kullipilguga [[Rudolph Valentino]]st [[turban]]i ja ülepõlvesaabastega. Ilmsüütu [[ilustamine]]." (lk 47)
* [[M. C. Beaton]], "Snoobi surm", tlk Maria Lepik, 2012
==Kirjandus==
| |||