Dorothy L. Sayers: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
=="Korralagedus Bellona klubis"==
Tsitaadid väljaandest: Dorothy L. Sayers, "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013 (1. trükk 1990).
* [George Fentiman Bellona klubi kohta:] "Tead, see paik meenutab mulle alati seda vana nalja Punch'is: "Kelner, viige lord Mistaniminüüdoligi minema, ta on juba kaks päeva surnud". Vaata vana Ormslyt, norskab nagu jõehobu. Vaata minu austatud vanaisa - tudiseb igal hommikul kell kümme siia, võtab Morning Post'i, istub kamina ette tugitooli ning ongi õhtuni lihtsalt üks mööblitükk. Vaene vanapapi. Mõelda vaid, äkki muutun ma ise ka ükskord niisuguseks. Jumala eest, parem oleks sakslased võinud mulle ühes teistega lõpu peale teha. Mis kasu on ellujäämisest, kui väljavaated on sellised?" (lk 5)
58. rida:
* "Vaadake," ütles Wimsey, tehes peatuse, et silmitseda lähemalt imetillukest lahtist niidiotsa pükste vasakul säärel, "kui rõivastel leidub tolmu, võime saada mingi aimduse - mis näitaks meile, kus kindral öö veetis. Kui me - võtame üsna ebatõenäolise näite — leiaksime hulga saepuru, võiksime oletada, et ta külastas puuseppa. Kuivanud leht aga annaks tunnistust aiast või pargist või millestki sellisest. Ämblikuvõrk võiks tähendada veinikeldrit või... või aiakuuri... ja nii edasi. Kas saate aru?"
:"Jah, milord," ütles Woodward üsna kahtlevalt. (lk 49)
* [Keemik James Lubbock:] "Arvestades seda, kui lahkesti me kriminaalprotsesside käigus üldsust informeerime, et kahest või kolmest
* Tema esimene mõte oli minna Finsbury parki George Fentimani juurde. Talle meenus aga õigel ajal, et Sheila pole veel töölt koju jõudnud — Sheila töötas kassiirina ühes peenes kondiitriäris - ning ta mõistis jõukatele inimestele harva omase [[ettenägelikkus]]ega, et kui ta liiga vara kohale jõuab, palutakse teda õhtusöögile ning kuna õhtusöök on seal peres väga napp, siis Sheila muretseks ja George pahandaks. Seega astus ta sisse ühte oma arvukatest klubidest ning valis väga hästi valmistatud ''sole Colbert''<nowiki>'</nowiki>i, pudeli ''Liebfraumilch''<nowiki>'</nowiki>i, õunašarloti ja järelroaks kerge hõrgutise ning kõige lõpuks musta kohvi ja haruldast vana brändit — see oli lihtne ja kosutav söömaaeg, mille ta lõpetas hiilgavas tujus. (lk 56-57)
* "Sel naisel on ehtne kanapea. Ei — ära sina mine, Sheila... ma ei taha, et sa [[kivisüsi|sütt]] tassiksid."
68. rida:
* "Helde jumal, ei!" segas George vahele. "Wimsey elab korralikku elu. Nemad Piccadillyl ei tea midagi kitsikuse õilsatest rõõmudest."
:"Mul on päris vedanud," ütles Wimsey säärase vabandava ilmega, mida on ilmselt sunnitud näole manama iga inimene, keda liigses jõukuses süüdistatakse. (lk 59)
* [Peter Wimsey oma teenrist:] "Ta käib fotoaparaadiga osavalt ringi. Ainus häda on see, et ta sulgeb ennast vahetevahel pimikusse ning ma pean ise kuidagi hakkama saama. Mul on temaga telefoniühendus. "Bunter?" - "Jah, milord!" - "Kus on minu kraenööbid?" - "Riidekapi kolmandas väikeses parempoolses sahtlis, keskmises osas, milord." - "Bunter!" - "Jah, milord." - "Kuhu ma oma portsigari olen pannud?" - "Mulle tundub, et ma nägin seda viimati klaveri peal, milord." - "Bunter!" - "Jah, milord." - "Mu valge lips on sõlme läinud." — "Kas tõesti, milord?" — "Noh, kas sa ei saa midagi ette võtta?" — "Palun vabandust, milord, aga ma ilmutan parajasti üht plaati." — "Käigu põrgu see plaat!" — "Väga hea, milord!" - "Bunter, pea... ära nüüd kiirusta... lõpeta plaat ära ja tule ja seo siis mu lips ette." — "Muidugi, milord." Ja siis pean ma istuma õnnetult, kuni see põrgulik plaat on kinnitatud või mida sellega tehakse. Täielik ori omaenda majas — vaat kes ma olen." (lk 60)
* "Kahju küll, et sa oled sedavõrd meeleheitele viidud, et meie viletsast hütist varjupaika otsid," kostis George hapult naerdes...
:Wimsey hakkas kahetsema, et ta oli tulnud, proua Fentimani ilme oli tusane.
:"Teil ei pruugi selle peale vastata," ütles Sheila tehtud lõbususega, "vastust polegi olemas."
:"Ma saadan selle lause tädi Judithile Rosie's Weekly Bitsist," ütles Wimsey. "A teeb märkuse, mille peale pole vastust olemas. Mida peab B tegema?" (lk 60)
* [George Fentiman miss Dorlandist:] "Moodne Chelsea' naine. Inetu nagu patt ja kalk nagu kivikuju. Maalib — koledaid kondiseid
* [George Fentiman:] "Miks ta ei või [[seltsidaam]] olla? Vanasti olid paljud vallalised naised seltsidaamid ja ma ütlen sulle, kulla tüdruk, nad veetsid palju paremini aega kui praegu, kogu selle tantsimisega, lühikeste seelikutega ja teesklemisega, et neil on karjäär. Moodsal tüdrukul pole raasugi tõelist tunnet ega arvamust. Raha — raha ja kahtlane kuulsus - ainult neid ta jahibki. Vaat mille eest me sõdisime — ja vaat mis meid ees ootas!" (lk 64)
* [Peter Wimsey:] "Ei, ärge hakake mulle teed näitama. Mul on
* [Peter Wimsey advokaat
:"Tänan väga, aga tööajal ei suitseta ma kunagi."
:"Väga õige. Jätab palju [[sügavmõttelisus|sügavama]] mulje. Ehmatab kliendid ära, eks ole?" (lk 68-69)
* [Peter Wimsey telefonioperaatorile:] "Ei, tänan, kulla laps, ma ei taha kõne pikendust - ma ostan selle raha eest kommi." (lk 70)
* [Politseiuurija Parker Peter Wimseyle:] "Kuule, see telefonikõne, mida sa palusid välja uurida."
84. rida:
:"See võeti kell üheksa kolmteist Charing Crossi metroojaama telefoniputkast."
:"Kurat võtaks — ega operaator toda selli nägema ei juhtunud?"
:"Seal pole operaatorit. See on [[telefoniautomaat]]."
:"Oh, et nende leiutaja õlis praeks." (lk 70-71)
* "George'iga on see häda, et ta ei suuda ennast valitseda. Pole kunagi suutnud. Mees peaks ennast kätte võtma ja natuke tänulikkust ilmutama. Ta näib mõtlevat, et kui Sheila peab mehe eest tööd tegema, siis ta ei vajagi viisakust ja — noh, õrnust ja nii edasi — mida üks naine saama peaks."
| |||