Pärilikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgis: Tühistatud
Eemaldatud muudatus 65268, mille tegi Ehitaja (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
2. rida:
==Proosa==
 
* Vaevalt oleks [[Darwin]]gi leidnud paremat näidet [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] kohta kui [[resistentsus]]e mehhanismi tegevus. Algpopulatsiooni hulgast, mis oma liikmetes varieerub tugevasti struktuuri, käitumise või füsioloogia osas, tõusevad esile "sitked" putukad, kes elavad üle keemilise rünnaku. Pritsimine tapab nõrgad. Ellu jäävad ainult need putukad, kellel on mõni kaasasündinud omadus, mis päästab neid viga saamast. Nemad rajavad uue generatsiooni, kellel on lihtsa pärilikkuse kaudu olemas kõik oma esivanemate "vintsked" omadused. Siit järgneb paratamatult, et intensiivne pritsimine tugevatoimeliste kemikaalidega ainult komplitseerib lahendatavat probleemi. Mõne generatsiooni järel on tulemuseks nõrkade ja tugevate isendite segapopulatsioonist tekkinud populatsioon, mis koosneb ainult tugevatest, resistentsetest rassidest. (lk 223)
* Ühes tähtsas osas on [[perspektiiv]] palju helgem, kui oli olukord [[nakkushaigus]]tega sajandivahetusel. Siis oli maailm täis haigusidusid, nagu ta praegu on täis [[kantserogeen]]e. Aga inimene ei toonud haigusidusid keskkonda ja ta levitas neid tahtmatult. Seevastu on suurema osa kantserogeene toonud keskkonda inimene, ja ta võib soovi korral suure osa neist sealt kõrvaldada. Keemilised vähitekitajad on maailmas kahel viisil kindlustunud. Esiteks toob neid [[iroonia]]na kaasa parema ja kergema eluviisi otsimine inimese poolt. Teine põhjus on see, et niisuguste kemikaalide tootmine ja müümine on muutunud meie majanduse ja eluviisi tunnustatud osaks. (lk 200)
** [[Rachel Carson]], "Hääletu kevad". Tõlkinud [[Ain Raitviir]]. Tallinn: Valgus, 1968