Eeva Tikka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
84. rida:
* Irja jätkas ajakirjade lehitsemist, see oli peaaegu masinlik tegevus, ta ei suutnud neisse eriti süveneda. Aga ühes oli ootamatult pilt põhjamaa soost. Ta vaatas seda lähemalt ja see meeldis talle, tõmbas kuidagi ligi. Soo oli tühi ja selle värvid üksluised, peamiselt pruunid, ja seal oli kõrgeid külmetavaid mättaid ja nende vahel liikumatu vesi. Pildi allkiri nimetas sood rabaks. Raba, tabav nimi sellele. Oli seal üldse mingit elu?
:Irja luges teksti, seal räägiti soolindudest. Nendest ei olnud pilte, aga ta kujutles omas meeles sealset lindu: luidrate jalgadega, soo värvi, seismas liikumatult mättal. Linnu hääl oli pikk ja peenike ja tõsine, laulda ta ei osanud, sest soo ei õpetanud laulma. (lk 26)
* "Mis sinul viga," ütles Kirsti, "sina oled selline, kuidas seda nüüd öelda, noh, tavaline, mõistlikul viisil. See on kindlasti üks põhjus, miks sa pole abiellunud, võid olla selline, nagu oled ja kellelgi pole midagi ütlemist. Näiteks pole vaja juuksuri juures käia, raha jääb järele ja..."
:"Ma ju käin juuksuri juures, ja palju sealt õige järele jääkski," ütles Irja lühidalt.
:"Aga poleks vaja, ei ole meest nõudmas, et juuksed peavad korras olema — seal on suur vahe."
:"Helde aeg, kas sa arvad, et tööl võib ükskõik kuidas välja näha!"
:"Nojah, muidugi, ega ma seda, ma ainult mõtlesin,־ et sa ei pea kellelegi aru andma."
:"Kas sina pead siis Einole aju andma enda ja oma juuste kohta?"
:"Mitte just otse aru andma, aga ta märkab iga niisugust asja ja ta ei luba mul parukat kanda, juuksed peavad omad olema. Ma kannaksin tööl parukat, aga juuksed vajuvad selle all ära. Sina võiksid vahelduseks parukat kanda, võid selle kodus ära võtta, keegi ei näe, kui oma juuksed on ära vajunud."
:"Kas naine peab siis valima mehe ja paruka vahel? Kas sa kahetsed, et mehe valisid?"
:"Taevakene, mida sa räägid, ma ei anna sulle üldse kohvi!"
:Kirsti valas siiski kohvi kahte tassi ja hakkas veidi aja pärast hoopis muust rääkima. (lk 27)
{{JÄRJESTA:Tikka, Eeva}}
| |||