Erinevus lehekülje "Teadus" redaktsioonide vahel

Lisatud 568 baiti ,  1 kuu eest
* Teaduse juures pidas [[Francis Bacon|Bacon]] tähtsaimaks selle kasulikkust: kõik teadused pidid teenima inimese heaolu ning ta lootis, et teadmiste järk-järgult lisandudes võib inimkond ükskord tõusta oma keskkonna täielikuks valitsejaks.
** [[Triinu Pakk]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raamat-jalutamiseks-ja-aegamisi-mekkimiseks/ "Raamat jalutamiseks ja aegamisi mekkimiseks"] Sirp, 21.09.2018
 
 
* [[Madu]] kasvab, vahetades [[nahk]]a. See on teadus[[progress]]i täpne sümboolne väljendus. Selleks et jääda truuks iseendale, peab [[kultuur]]i arenemisprotsess õigel ajal järsku muutuma. Vana nahk muutub kitsaks ja enam ei kaitse, vaid takistab kasvu.
** [[Juri Lotman]], "Mitte-memuaarid". Tõlkinud [[Malle Salupere]]. Akadeemia nr 4/2007
 
 
* Teadus ei tunnista jumalat enda kõrval. Aga mingi tollipulk või vaaderpass, millega mõõta ka teadust ja selle loodisolekut üleilmses mõõtkavas, peab ju ometi olema. Ja nagu inimesed lõid jumala, kes nende üle valitseks, lõid ka teadlased oma jumala, kes nende üle valitseb ja mõõdab. Selleks jumalaks sai ETIS. Loomulikult on ta tänapäeval virtuaalne olevus, elab ainult internetis ja mõjutab sealtkaudu inimeste ajusid. Sa leiad ta päris hõlpsalt ja saad tema abil tutvuda kõigi meie teaduste õitsenguga. ETIS on see, kelle või mille kaudu on kõigile teadustele kehtestatud üks ja absoluutne mõõdupuu. Et kui paistab päike, siis paistaks ta kõigi peale, ja kui sajab vihma, siis sajaks ta kõigi peale, ja need teised sõnad. Ehkki ETIS-ele meeldib end tutvustada andmebaasina, on ta siiski jagav ja valitsev süsteem, võimu realiseerimise vahend.
** [[Janika Kronberg]], "Maroko-ihalus". Looming nr 11 2007, lk 1654
 
 
* Iga õige teadus on [[kunst]]. Ja igasugune hea kunst on teadus.
** [[John Fowles]], "[[Maag (Fowles)|Maag]]". Tõlkinud [[Henno Rajandi]].
 
 
* Teadus on [[reaalsus]]e [[luule]].
* (Algupärand: ''Science is the poetry of reality.'')
** [[Richard Dawkins]], "The Enemies of Reason"
 
 
* Teadus võib purustada [[religioon]]i niihästi seda ignoreerides kui selle aluseid ümber lükates. Niivõrd kui mina tean, ei ole mitte keegi iial tõestanud, et Zeusi või Thori pole olemas - kuid tänapäeval on neil vähe järgijaid.
** [[Arthur C. Clarke]], "Lapsepõlve lõpp" ("Childhood's End", 1953, lk 15)
 
 
* Clarke'i esimene seadus: Kui silmapaistev, ent vana [[teadlane]] väidab, et miski on [[võimalik]], siis on tal peaaegu alati õigus. Kui ta väidab, et miski on [[võimatu]], siis on väga tõenäoline, et ta eksib.
** Võib-olla vajab omadussõna "[[vana]]" täpsemat määratlust. [[Füüsika]]s, [[matemaatika]]s ja [[astronautika]]s tähendab see vanemat kui 30 eluaastat; teistes teadusharudes lükkub seniilsuse avaldumine vahel edasi neljakümnendatesse eluaastatesse. Mõistagi leidub sellest hiilgavaid erandeid; ent nagu iga värskelt kolledži lõpetanud teadur teab, ei ole viiekümnenda eluaasta piiri ületanud teadlastest kasu muuks kui juhatuse koosolekuteks, ning nad tuleks iga hinna eest laborist eemal hoida!
*** [[Arthur C. Clarke]], "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962; täiendatud trükk 1973)
 
 
* [Mu Armas Härra:] Teadus, mu armas härra, on nagu [[jalgratas|jalgrattasõit]]. Kui sa selle kord ära õpid, ei unusta sa seda enam mitte kunagi.
** [[Jordan Radičkov]], "[[Meie, varblased]]"
 
 
* [[Eesti]] teadus peab olema maailmale avatud, aga alati kodule mõtlema.
** [[Heili Sepp]] ettekandes teaduspoliitika konverentsil "Teadus kui Eesti arengumootor (V). Kuidas teadus kaitseb Eestit?". Sandra Lepik [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/heili-sepp-eesti-teadus-peab-olema-maailmale-avatud-aga-alati-n229448 "Heili Sepp: Eesti teadus peab olema maailmale avatud, aga alati kodule mõtlema"]
 
 
* Ajastu [[rumalus|lollused]] on [[tulevik]]u teadusele niisama hinnalised kui ajastu tarkused.
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna ja [[Arvo Valton]]. Loomingu Raamatukogu 1977 nr 48
 
 
* [...] teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema [[heebrea keel]]es, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
* Inimeste nutikus ja jäärapäisus ilmutavad end alati, kui teadlased üritavad kokku sobitada sageli üllatavaid, alati põnevaid ja vahel hirmutavaid asju, mida me maailma kohta teada saame. (lk 11)
** [[Lisa Randall]], "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017
 
 
* Selleks, et teadustegevus oleks loomulik osa kultuurist, ei piisa vaid teadustöö kõrgest tasemest ega ka mitte ühiskonna üldisest haritusest. Vaja on teadustööd ümbritsevat ja toetavat nn sõprus- ja toetajaskonda, kes teaduse avastusi ja liikumisi edasi kannab. Ehk veelgi üldisemalt: vaja on ühiskonna üldist vaimsust, mis väärtustab teadmisi ja teaduslikku mõtet. (lk 157)
** [[Krista Aru]], "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158
 
==Film==
26 448

muudatust