Ülikond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida:
 
==Proosa==
* Maureen õmbleb poja lühikeste [[püksid|pükste]] lahti tulnud palistust - hea vastupidav Woolworthi kraam, nad ei riietunud kunagi peentesse [[Ameerika]] stiilis vabaajarõivastesse, mida osteti jõukate valgete [[poeg]]adele, ega tillukeste [[härrasmees]]te kodanlikesse ülikondadesse, millele raiskasid [[raha]] vaesed [[mustanahalised]]. (lk 145)
** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010
 
 
* "Teie Eminentsi võidakse ära tunda."
10. rida ⟶ 7. rida:
:"Kui Teie Eminents end [[maskeering|maskeerib]], muutub kõik lihtsamaks." (lk 502)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
 
* [[Muusik]]ud seadsid end valmis, laekad tühjenesid, [[kauplus]]ed tehti tühjaks vahast, lintidest ja mõõgalehvidest; perenaised ostsid tagavaraks [[leib]]a, [[liha]] ja [[vürts|vürtse]]. Paljud [[kodanik]]ud, kelle [[kodu]]d olid juba varustatud nagu [[piiramine|piiramise]] puhuks ja kellel enam midagi teha ei olnud, tõmbasid piduülikonnad selga ning suundusid linna[[värav]]a juurde, et esimestena kuningliku korteeži nähtavaleilmumisest teatada. Nad teadsid, et [[kuningas]] saabub alles [[õhtu]]l või koguni järgmisel [[hommik]]ul. Aga eks ole [[ootamine]] ju omamoodi [[hullus]] ja hullus pole ju midagi muud kui mingi ebatavaline [[lootus]]. (lk 34)
16. rida ⟶ 12. rida:
:"Armas krahv, ma ei ütle teile ei ega jaa. Lubage, et ma jään mõneks ajaks Pariisi. See on mulle hädavajalik kõigi minu asjade korraldamiseks ja selleks, et vähehaaval harjuda rõhuva ja meelitava mõttega, mis mind painab ja pimestab. Ma olen rikas, ja ma tunnen ennast. Senikaua kuni [[rikkus]] ei ole mulle harjumuseks saanud, olen ma väljakannatamatu tüüp. Ma pole aga siiski veel nii rumal, et näitaksin oma vaimupimedust sellisele sõbrale nagu teie, Athos. Ülikond on ilus, ülikond on rikkalikult kullaga tikitud, aga ta on uus ja hõõrub mind õmblustest." (lk 285)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem]]". I osa. Tõlkinud [[Henno Rajandi]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
* Maureen õmbleb poja lühikeste [[püksid|pükste]] lahti tulnud palistust - hea vastupidav Woolworthi kraam, nad ei riietunud kunagi peentesse [[Ameerika]] stiilis vabaajarõivastesse, mida osteti jõukate valgete [[poeg]]adele, ega tillukeste [[härrasmees]]te kodanlikesse ülikondadesse, millele raiskasid [[raha]] vaesed [[mustanahalised]]. (lk 145)
** [[Nadine Gordimer]], "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010
 
 
* Tegemist oli mugava tviidülikonnaga, mille värv ja muster olid pisut silmatorkavamad kui Wimsey endale harilikult lubas. Kuigi seda sobis ka linnas kanda, õhkus sellest siiski kerget mägede ja mere meeleolu.
:"Ma tahan jätta küll sundimatu, kuid mitte mingil juhul pealetükkiva mulje," jätkas ta. "Ma ei saa sinna midagi parata, aga ma mõtlen siiski, kas poleks nõrk tume[[punane]] [[triip]] olnud ikkagi parem, kui see silmapaistmatu [[roheline]]."
:Paistis, et soovitus ajas Bunteri segadusse. Saabus vaikus, mille kestel Bunter toda nõrka tumepunast triipu endale ette kujutas. Kuid lõpuks näis, et tema mõtetes võbisevad kaalukausid jäid kindlalt paigale.
:"Ei, milord," lausus ta otsustavalt. "Minu meelest ei oleks tumepunane parem. Huvitav — seda küll, aga hoopiski mitte nii [[sõbralikkus|sõbralik]], kui ma nõnda väljenduda tohin." (lk 26)
* [Peter Wimsey Bunterile:] "Kas sa oled ikka kindel, et oled kogu [[uudsus]]e eemaldanud? Ma ei salli uusi riideid."
:"Olen selles täiesti veendunud, milord. Kinnitan teie lordlikule kõrgusele, et see [[ülikond]] näeb igas suhtes välja nii, nagu seda oleks mitu kuud kantud." (lk 26)
* [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013
 
 
 
28. rida ⟶ 36. rida:
* Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill [[dändi]]. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas [[George IV]]), kes valitses oma vaimuhaige isa [[George III]] asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise meesteülikonna loojad, kes hindasid üle kõige [[hea maitse|rafineeritud maitset]], elegantseid kombeid ja välist sära. Paljud neist, eelkõige printsregent ise, olid andunud [[elunautija]]d, kes saatsid oma päevi mööda enda sättimise, [[poodlemine|poodlemise]], klubides logelemise, teatris käimise ja võiduajamistega. Mõned neist, nagu dändinduse looja [[Beau Brummel]], oli tuntud oma salvava ja südametu [[huumor]]i poolest. Kõigis Austeni romaanides kohtab dändisid ja reeglina on nad negatiivsed tegelased. (lk 543)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
 
 
* Tegemist oli mugava tviidülikonnaga, mille värv ja muster olid pisut silmatorkavamad kui Wimsey endale harilikult lubas. Kuigi seda sobis ka linnas kanda, õhkus sellest siiski kerget mägede ja mere meeleolu.
:"Ma tahan jätta küll sundimatu, kuid mitte mingil juhul pealetükkiva mulje," jätkas ta. "Ma ei saa sinna midagi parata, aga ma mõtlen siiski, kas poleks nõrk tume[[punane]] [[triip]] olnud ikkagi parem, kui see silmapaistmatu [[roheline]]."
:Paistis, et soovitus ajas Bunteri segadusse. Saabus vaikus, mille kestel Bunter toda nõrka tumepunast triipu endale ette kujutas. Kuid lõpuks näis, et tema mõtetes võbisevad kaalukausid jäid kindlalt paigale.
:"Ei, milord," lausus ta otsustavalt. "Minu meelest ei oleks tumepunane parem. Huvitav — seda küll, aga hoopiski mitte nii [[sõbralikkus|sõbralik]], kui ma nõnda väljenduda tohin." (lk 26)
* [Peter Wimsey Bunterile:] "Kas sa oled ikka kindel, et oled kogu [[uudsus]]e eemaldanud? Ma ei salli uusi riideid."
:"Olen selles täiesti veendunud, milord. Kinnitan teie lordlikule kõrgusele, et see [[ülikond]] näeb igas suhtes välja nii, nagu seda oleks mitu kuud kantud." (lk 26)
* [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013
 
==Luule==