Ideoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ideoloogia''' on [[ühiskond]]likus plaanis suunitletud [[idee]]kompleks, mis võimaldab [[maailm]]a [[tõlgendamine|tõlgendamist]] enda kaudu, mugandades inimese [[kogemus]]ed enda raamistikku. Ideoloogia võib olla aluseks kellegi [[maailmavaade|maailmavaatele]], kuigi ka ideoloogiaid saab erinevalt tõlgendada ja kohandada eri maailmavaadetega ning isegi vastandlikud ideoloogiad ei pruugi üksikisiku [[mõtlemine|mõtlemises]] üksteist välistada.

 

* Ideoloogitsemisega ei tegele sugugi ainult [[filosoof]]id ega raamatuinimesed, vaid just [[poliitik]]ud ja väeülemad, usumehed ja kasvatajad. Sest selgesti aimatakse ette saatuslikke tagajärgi: kes ideoloogilises võitluses kaotab, kaotab oma [[tulevik]]u. See kaotus võib tabada mitte ainult miljoneid individuaalselt, vaid terveid ühiskondlikke ja rahvuslikke gruppe, terveid maailmavaatelisi ja usulisi voole, terveid majanduslikke ja poliitilisi süsteeme.

** [[Oskar Loorits]], "Eestluse elujõud". Stockholm, 1951, lk 6

 

* Keegi ei väida, et nende endi [[mõtlemine]] on ideoloogiline, samamoodi nagu keegi ei nimetaks ennast harjumuspäraselt paksukeseks. Ideoloogia selles tähenduses on nagu halb suulõhn - miski, mis on kellelgi teisel.

* ''Nobody would claim that their own thinking was ideological, just as nobody would habitually refer to themselves as Fatso. Ideology, like halitosis, is in this sense what the other person has.''

** [[Terry Eagleton]], "Ideology". Routledge, 2014, lk 2

 

* [[Valitsev klass|Valitseva klassi]] [[idee]]d on igal ajastul valitsevad ideed, st [[klass]], mis on ühiskonna valitsev ''materiaalne'' jõud, on ühtlasi ka valitsev ''intellektuaalne'' jõud.

** [[Karl Marx]], "Saksa ideoloogia" (1846)<!--Mitteametlik tõlge-->

 

* Ideoloogia on mõõde, mis kuulub kogu võimaliku [[kogemus]]e [[struktuur]]i.

** [[Ernesto Laclau]], 1. ptk [https://books.google.ee/books?id=07lvDwAAQBAJ&pg=PA25&lpg=PA25&dq=Ideology+is+a+%22dimension+that+belongs+to+the+structure+of+all+possible+experience%22.&source=bl&ots=jh_BaV6ASy&sig=ACfU3U3OaN8BRiIn7dcow45nDC-lZG8gRA&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwj8jL26j9_rAhUjmYsKHewGCisQ6AEwAHoECAEQAQ#v=onepage&q=%22dimension%20that%20belongs%20to%20the%20structure%20of%20all%20possible%20experience%22.&f=false "The Death and Resurrection of the Theory of Ideology"], rmt: "The Rhetorical Foundations of Society", 2014, lk 25

 

* Ideoloogiad on sümboolse laenguga [[uskumus]]te ja [[väljend]]ite [[muster|mustrid]], mis esitavad, tõlgendavad ja hindavad maailma viisil, mis on mõeldud kujundama, mobiliseerima, suunaga, korraldama ja õigustama teatud tegevusviise või -suundi ning teisi põlu alla panema.

* ''Ideologies are patterns of symbolically-charged beliefs and expressions that present, interpret and evaluate the world in a way designed to shape, mobilise, direct, organise and justify certain modes or courses of action and to anathematise others.''

** David Kettler, USA politoloog, "Ideology", rmt: David Miller (toim) "The Blackwell Encyclopedia of Political Thought". Oxford: Basil Blackwell, 1997

 

* Rüütli uurijategevust on motiveerinud eestlasi ja [[soomeugrilased|soome-ugri rahvaid]] ühendav ideoloogia. Mõtlen siin ideoloogia all [[idee]]de kompleksi, mis toetab mingi rühma edukat toimimist, [[jätkusuutlikkus]]t ja kujundab nende [[väärtus]]i. Rahvamuusikasektori loomise peatükis on see töösuund sõnastatud programmilisena: "Meie töövaldkondadeks on olnud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste [[rahvamuusika]] kogumine, uurimine, publitseerimine ja p r o p a g e e r i m i n e" (lk 84, minu sõrendus – T. S.).

: 1970.–1980. aastatel kujunes soomeugri keeleteaduse kõrvale hõimuromantism, mis mõjutas eesti vaimuinimeste tegevust. Soome-ugri [[keelepuu]] taustal tegevust alustanud Ingrid Rüütli sooviks on olnud luua sarnane viisipuu ehk "rekonstrueerida pilt soome-ugri rahvaste muusika ühistest ja erinevatest elementidest ja arenguteedest" (lk 7). Viisipuu idee oli tollal ilmselt õhus, näiteks [[Lennart Meri|Lennart Mere]] filmis "[[Linnutee tuuled]]" (1977) kõrvutatakse soome-ugri rahvaste muusikat.

* [[Taive Särg]], [http://keeljakirjandus.eki.ee/Taive,%20Ingrid.pdf "Ingrid Rüütel hooldamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt"] Keel ja Kirjandus 12/2011, lk 938–942 (raamatu "Muutudes endaks jääda" arvustus)

 

* Nii ei ole ka [[fennougristika|fennougristi]] ülesanne levitada vaid nn. puhast teaduslikku [[informatsioon]]i. See ei tohi olla pelk faktidekogum, vaid peab olema teatud ideoloogia poolt läbimõtestatud informatsioon, mis kujundab kogu rahva [[maailmavaade]]t. See on tänases [[Eesti]]s ja ka [[Ungari]]s eriti vajalik, sest praegune võimupõlvkond, kes põhjendatult on hüljanud tühjalt kõmiseva sovjetliku rahvaste [[sõprus]]e ja [[vendlus]]e loosungi, ei ole [[Brüssel]]isse kiikamise tuhinas suutnud endale formuleerida mingit selget rahvusliku [[identiteet|identiteedi]] ideoloogiat. Seda on aga hädasti vaja, et teha lõpp mõttemanipulatsioonidele, kus "[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] nõudmised" või teisalt "[[Venemaa]] huvid" oleksid manööverdatud mõistesse Eesti (või Ungari või [[Soome]]) huvid.

 

 

{{Vikipeedia}}