Peipsi järv: erinevus redaktsioonide vahel

* Kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant, mida [[kirves]] ikka harvemaks teeb, ta [[kõrv]]u ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja kuna [[tuul]] ta halliks löönud juukseid liigutab ja ta silmad metsast läbi kohinani tahaks tungida, liiguvad ta huuled:

:"Kui seda metsa ees ei oleks!..."

 

 

* Veel kardetavam on Peipsi jäälagunemise ajal. Siis on teda raske uskuda, raske uskumata jätta. Mõnikord ei taha ega taha jää järele anda. "Tänavu ei jõua veel Jürigi Peipsist jagu saada!" ütleb randlane, kui Peipsi õige kauaks kinni jääb ja jüripäev ju käes on. Teinekord aga ei küsi ta sugugi [[kalender|kalendri]] järele. Kui [[talv]] mitte väga äge ei olnud, kui lõunatuul, mis Ema põue, see on jõesuu poolt tuleb, ärkab surmaunes suikuja hiiglase rind üle [[öö]] elule ja murrab äkitselt oma ahelad ja ta vihane müürgamine kuulutab kalameeste [[küla]]dele rannas, et ta oma vangikütkeid lõhub. [[Hommik]]ul paistab sinav vesi ujuvate ja [[rand]]a visatud jäätükkidega randlase silma.

:Häda sellele, kes niisugusel ööl noodale läks, või veel enam sellele, kes sarnasel ajal ülereisi ette võttis!

 

 

* Vaevalt sai [[leping]] sõlmitud, kui Eestisse hakkas saabuma massiliselt punaväge. Üle [[piir]]i tuli neid sellisel hulgal, et [[piiritulbad]] litsuti kõveraks ning Peipsi järves tallati [[kala]]d surnuks. Lisaks loobiti nii öösel kui päeval Vene lennukitest alla [[langevarjur]]eid; need kukkusid, kuhu juhtus, tihtipeale viljapõllule, ning püherdasid [[rukis|rukki]] põhuks. Meri uhtus [[venelased|venelasi]] kaldale, jõed kubisesid nõukogude soldatitest. Nad triivisid kusagile [[pilliroog]]u ja jäid sinna pidama, et vajaduse korral kurja teha ning rahulikku rahvast rünnata. (lk 37)

** [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008

 

==Välislingid==