Usaldus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 25
* Veidi enne "Mill House'i saladuse" väljaandmist tegi "The Bodley Head" mõned [[ettepanek]]ud. Nad ütlesid, et võivad endisest [[leping]]ust loobuda ja sõlmida uue lepingu, samuti viiele raamatule. Selle tingimused oleksid hoopis soodsamad. Tänasin neid viisakalt, lubasin järele mõelda ja siis keeldusin, põhjust seletamata. Leidsin, et nad olid kohelnud noort [[autori]]t ebaausalt. Nad olid ära kasutanud tema teadmatust ja indu raamat trükki anda. Mul ei olnud kavatsust nendega selle pärast tülli minna — olin ise rumal olnud. Igaüks on rumal, kui ta ei püüa välja uurida, milline on õige tasu tema töö eest. Teisest küljest, kas oleksin, hoolimata omandatud tarkusest, nüüdki ära öelnud võimalusest välja anda "Saladuslikku juhtumit Stylesis"? Vist mitte. Oleksin ikkagi lasknud ta välja anda nende määratud tingimustel, kuid ma poleks nõustunud nii pikaajalise lepinguga nii paljude raamatute kohta. Kui oled inimesi üks kord usaldanud ja oled neis [[pettumus|pettunud]], siis sa ei taha neid enam usaldada. (lk 354)
** [[Agatha Christie]], "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996
==Luule==
| |||