Kunstiteos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Link |
|||
4. rida:
==Proosa==
* [[Fragment]] peab väikese kunstiteose kombel olema ümbritsevast
* ''Ein Fragment muß gleich einem kleinen Kunstwerke von der umgebenden Welt ganz abgesondert und in sich selbst vollendet sein wie ein Igel.''
** [[Friedrich von Schlegel]], aforism nr 206, "Fragmentensammlungen. Fragmente." Esmatrükk: ajakiri "Athenäum", 1. kd, nr 2, Berlin, 1798
22. rida:
* Kui [[Hasso Krull|Krull]] muretses selle üle, et [[kriitika]] ei suuda teha vahet kirjanduskeelel ning moraalsel ja poliitilisel keeleregistril, tõmmates kunstiteoseid [[ideoloogia|ideoloogilisele]] liistule, siis nüüd tahan osutada ühele veelgi halvemale tendentsile, mis viimase aja [[ühiskond]]likus diskussioonis on esile kerkinud, aga mida annaks kirjeldada just sama sõnapaari <nowiki>[</nowiki>[[nüansimeel]]e [[kriis]]<nowiki>]</nowiki> abil.
** [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016
* Naeruväärne episood Emma kesise [[joonistus]]ega, mida Mr Elton ülistab kui kunstiteost ja laseb [[London]]is ära raamida, annab tunnistust tema [[ülipüüdlikkus]]est ja see ei ole härrasmehelik. Härrasmees tunneb mõõtu ja piire ja ei kunagi [[äärmus]]tesse. (lk 539–540)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531–548
* Ajakiiks on selles mõttes kõige lihtsam liginemismeetod maailmale. Midagi tegema ei pea, lihtsalt jälgima, kuidas [[muutus]]ed toimuvad. Aja [[kaduvus]]es on midagi [[hirm]]utavat ja [[aukartus]]t äratavat. Kummaliselt lihtne fenomen, millega on praktiliselt võimatu midagi tarka peale hakata. Mida aeg edasi, seda vähem tahan selle peale mõelda, sellega tegeleda. Ehkki kõigi mu tööde juures on ajaline komponent mingil kujul olemas; see on mu suurimaks [[Motivatsioon|motiveerijaks]]. Kõik meie ümber ja sees on ajaline, aeg loob ka [[hinnang]]uid ja [[väärtus]]i. Aeg annab hinnangu esemetele, ka kunstiteostele. [[Aeg]] muudab endised ihaldusobjektid prügiks. Viimane protsess on muutunud järjest kiiremaks, toodetud uute [[kaup]]ade kasutusaeg võib jääda ka väga lühikeseks või puududa sootuks.
* [[Täiskasvanu]]te maailmas pole asjad isetud ja eesmärgivabad kogemisobjektid nagu lastel, vaid nendega kaasneb [[teadmine]] asjade väärtusest ja väärtusetusest, kaasas käib hinnanguline [[hierarhia]]. Kenad ja värvilised pakkematerjalid ja nende huvitavad [[tekstuur]]id, neist tekkiv vaba ja lapselik mäng asub nüüd [[väärtusskaala]] madalaimas astmes, seal, mida nimetatakse üldistavalt prügiks.
:Prügi oli algselt mu jaoks lihtsalt üks materjal, tähendus on sellele aastakümnete jooksul tekkinud. Nüüd olen omamoodi sunnitud selle omaks võtma. On muidugi hea, et ma pole midagi röögatut ette võtnud, kõik on olnud väga ökonoomne. Minu kunstitegemise jalajälg on väga väike, [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogiline]].
:Minu prügikunsti põhiolemus seisnebki ehk selles, et muudan väheväärtusliku materjali millekski uueks, tõstan ta tavapärasest prügikategooriast väljapoole. Selliselt muudetud [[objekt]] muutub [[Mitmetähenduslikkus|mitmetähenduslikuks]], ühest küljest säilib äratuntavalt tema algupärane [[olemus]], see, milleks ta kunagi ette oli nähtud ja toodetud, teisalt loob tehtud kunstiteos loodetavalt ka ise uue kujundi.
* [[Erki Kasemets]], intervjuu: Peep Ehasalu, [https://kultuur.err.ee/1608354536/kunstnik-erki-kasemets-uksiku-asja-habrast-ilu-ma-ei-marka "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka"], ERR, 30.09.2021
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}
| |||