Redaktsioon: 1. märts 2021, kell 00:57 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. oktoober 2021, kell 12:53 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ==Piibel== <poem> Nagu koduta lind, nagu lendav pääsuke, nõnda on teenimata needus: see ei lähe täide. </poem> * [[Õpetussõnad]] 26:2 ==Proosa== * [Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. Ma mäletan su laulu — et needus viimaks lõpeb. See on ainus laul, mida ma ei usu. Needus ei lõpe kunagi, sest tal pole ka algust. Me kanname seda kaasas niikaua kui elame ja selle needuse all ägab kogu maailm. Kui sa tõesti tahad kord kirjutada laulu, mis on suur ja tõeline, siis kirjuta sellest needusest. Mitte muinaslugu mõnest kummitavast rüütlist, kes on ainult [[vari]], vaid sellest tõelisest needusest, mis lasub kogu maailmal pattulangemisest saadik. (lk 225)▼ ** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966▼ * "Needus," liikus [[sõna]] sosistamisi suust suhu ja [[küla]]st külla. Ainult et ei teatud, kes needis ja miks, ega osatud ähvardavale hädale süüdlast leida. "Needus, [[hukatus]] ja [[nälg]]," halasid [[naised]] põuahallide [[põld]]ude ääres või ammutades kuivama kippuvatest [[kaev]]udest mudasegast põhjavett, määrdunud lapsekäed seelikusabades kinni. Kes raatsis siis kallist vett näole või muidu ihule raisata, nüüd, mil taeva kalkus piiskagi lisa ei lubanud? (lk 16) * Kehv mees oli Tõivgi, kui vara pealt vaadata. Ainult seesama valge [[hobune]] tal hingetaga oligi ja lapike kehva maad ümber mustaks tahmunud suitsutare, ei muud midagi. Ega oleks Süvahavva rikas veskiomanik talle ilmapealgi oma ainukest tütart lubanud, aga tõmbajal tõmbaja õigus. Vaarvaarisade kombed, teadis Tõiv, kui poolminestanud tüdruk kaenlas minema ratsutas, Aage heledad juuksed kui pekslev [[pilv]] üle õla lehvimas. 7. rida ⟶ 19. rida: :See-eest tuli suur põud juba kevade hakul ja taevas oli kalkhall nagu ei iialgi varem. (lk 17) * [[Aime Maripuu]], "Võhandu, püha jõgi", rmt: Aime Maripuu, "Jõgi ei peatu kunagi", Tallinn: Eesti Raamat, 1984 ▲* [Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi leida. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. Ma mäletan su laulu — et needus viimaks lõpeb. See on ainus laul, mida ma ei usu. Needus ei lõpe kunagi, sest tal pole ka algust. Me kanname seda kaasas niikaua kui elame ja selle needuse all ägab kogu maailm. Kui sa tõesti tahad kord kirjutada laulu, mis on suur ja tõeline, siis kirjuta sellest needusest. Mitte muinaslugu mõnest kummitavast rüütlist, kes on ainult [[vari]], vaid sellest tõelisest needusest, mis lasub kogu maailmal pattulangemisest saadik. (lk 225) ▲** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966

Needus: erinevus redaktsioonide vahel