Vabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
107. rida:
* Oma universaalse-otsinguis oli Havel ometi veendunud [[Euroopa]] [[missioon]]is ja erilises [[vastutus]]es. [[John Donne]]'i kuulsa [[hingekell]]a löömise motiivi vaimus uskus Havel iga inimese [[kohustus]]se vastutada kogu [[maailm]]a ees, küsides [[idaeurooplased|idaeurooplastelt]] [[tiibetlased|tiibetlaste]] [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumise kontekstis retooriliselt, kas neil on üldse õigust nõuda endile vabadust, nõutamata seda samal ajal kõigile allasurutud [[rahvas]]tele.
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/ida-euroopa-ideoloogi-lahkumine/ "Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine"], Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012 (järelehüüe [[Václav Havel]]ile)
* "Tollal, kui teie mulle kirjatarkuse ja teaduste algmeid õpetasite, põletati Brugges, ei tea, kas asja eest või ülekohtuselt süüdi mõistetud mehike, ja üks meie [[toapoiss]] rääkis mulle tema hukkamisest," kostis vang vastuse asemel. "Et [[vaatemäng]] huvitavam oleks, seoti hukatav tulba külge pika [[kett|ketiga]], nii et ta võis ringi joosta, ise üleni leekides, kuni ta näoli maha, täpsemini öeldes hõõguvatele [[süsi|sütele]] prantsatas. Ma olen sageli mõelnud, et see [[õudus]] kõlbab hästi niisuguse olukorra [[allegooria]]ks, kus inimesele on jäetud peaaegu täielik vabadus." (lk 232)
** [[Marguerite Yourcenar]], "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982
==Luule==
| |||