Tempel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
63. rida:
* [Spender:] Meil, [[Maa (planeet)|Maa]] inimestel, on eriline anne purustada suuri, ilusaid asju. Ainus põhjus, miks me ei paigutanud viineriputkasid Karnaki templisse Ülem-[[Egiptus]]es, oli see, et tempel asub kõrvalises kohas ega kõlba kaubanduslikuks otstarbeks. Ja [[Egiptus]] on pisike osa Maast. Aga siin on kõik iidne ja eripärane ning kusagil me peame kanna kinnitama ja alustama räpastamist. Me nimetame kanali Rockefelleri kanaliks ja [[mägi|mäe]] Kuningas George'i mäeks ja [[meri|mere]] Dupont'i mereks ning tulevad veel Roosevelti, Lincolni ja Coolidge'i [[linn]]ad ja pole üldse sünnis, kui nende kohtade jaoks on veel olemas nende ''päris'' [[nimi|nimed]].
** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav". Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 61
 
 
* Kuivatatud [kalmuse]juurikat, millel lõhn püsib mitu aastat, võib kas või [[kohviveski]]s jahvatada [[tolm]]uks ning puistata [[rõõm]]uks igale poole laiali. [[Nuga|Noaga]] kaapida teda on siiski palju hõlpsam ja [[maailm]]a südamerahule kasulikum. Sest kohviveski ummistub [[kalmus]]etolmuga ja sest piisab kauaks ajaks [[kohv]]imaitse muutmiseks. See kaabe põleb päris ilusasti ja ta [[suits]] toob meelde hiina templid, kus vist majapalkidelgi on juures kalmuselõhna. Ma ei tea, mida kõike veel, aga see tingimata on üks suitsetamisvahendeid.
69. rida ⟶ 70. rida:
 
* See on minu lihtne [[religioon]]. Ei ole vaja templeid, ei ole vaja keerulist [[filosoofia]]t. Meie enda [[aju]], meie enda [[süda]] on meie templiks; filosoofiaks on lahkus.
** [[Tenzin Gyatso|Tenzing Gyatso]], "Kindness and Compassion", rmt: "The Dalai Lama: A Policy of Kindness" (1990), lk 52
 
 
87. rida ⟶ 88. rida:
:Mu [[keha]] on pühakoda. Ehk on juba magamamineku aeg? Oh ei, kell on alles 20.30. Seesmine tasakaal. Oh! Telefon! (lk 91-92)
* [[Helen Fielding]], "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998
 
 
* [[Muhamed]], suur lõhnakummardaja, ütles kord, et [[kannike]]seekstrakti üleolek kõigi teiste lillede lõhnast on nagu tema üleolek kõigist teistest ini­mestest. Ometi oli see roosivesi, mida tema templite [[mört|mördile]] lisati. (lk 55)
* [[Seks]]uaalvahekord on ülim [[lähedus]], ülim [[kompimine]], mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. [[Suudlus|Suudeldes]] jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut [[maastik]]ku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] templisse. (lk 132)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
 
==Välislingid==