Suudlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
44. rida:
* [[Seks]]uaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks [[kingloom]]a. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. Suudeldes jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud [[kindlus]]e. Me poeme suudluste sooja [[võrk|võrgu]] alla. Me joome teineteise suu [[kaev]]ust. Asudes teise keha suudlustega katma, [[kaardistamine|kaardistame]] oma [[sõrmeots]]te ja [[huuled|huultega]] uut [[maastik]]ku, peatume [[rinnanibu]] [[oaas]]is, reie künkal, [[lülisammas|lülisamba]] looklevas [[jõesäng]]is. See on omalaadne puudutuste [[palveränd]], mis viib [[iha]] [[tempel|templisse]]. (lk 132)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
* [[Päike]] vajus aina madalamale ja seal, kuhu kiired enam ei ulatanud, värvus [[vari]] sinakaks ja seda oli imelik vaadata. Ja Quimet muudkui rääkis eri puidusortidest, et küll see ja küll teine, küll jakaranda, küll [[mahagon]]ipuu, küll [[tamm]], küll iilekstamm... Ja just tolsamal hetkel, mäletan seda nüüdki ja küllap mäletan surmatunnini, suudles ta mind, ja samal hetkel nägin [[jumal|Issandat]] ennast, kes ilmus mandariinikarva vööga ümbritsetud puhvis [[pilv]]e keskele oma templi kohal, ja Issand sirutas oma pikad käed hästi laiali, võttis siis pilve servadest kinni ja tõmbas need justkui kapiuksed kokku. (lk 12-13)
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014
==Luule==
| |||