Redaktsioon: 13. veebruar 2021, kell 15:23 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Uus lehekülg: ' * Mida meie oleme näinud praegu, on see, et kui me toome mingisuguse klassika ekraanile – on ju teada, et see kõik on tegelikult netist kättesaadav, aga se...'		Redaktsioon: 20. oktoober 2021, kell 15:09 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ==Proosa== * Mida meie oleme näinud praegu, on see, et kui me toome mingisuguse klassika [[ekraan]]ile – on ju teada, et see kõik on tegelikult [[Internet\|netist]] kättesaadav, aga see [[kogemus]], mida [[inimesed]] otsivad, see on nagu vinüülilt [[muusika]] kuulamine. Sa näed seda [[film]]i [[saal]]is, mis on selle jaoks mõeldud ja koos [[seltskond\|seltskonnaga]]. See on hoopis teistsugune elamus ja ma arvan, et see osa kinost kindlasti jääb. ** Ivar Murd, kino Sõprus tegevjuht, [https://kultuur.err.ee/1226566/ivar-murd-kino-taidab-endiselt-oma-eesmarki "Ivar Murd: kino täidab endiselt oma eesmärki"] ERR, 03.01.2020 * Seda värskust, mis tekib kokkupuutest varasemate [[aeg]]adega, ei asenda kui tahes suur hulk tänapäeva [[kirjandus]]t. [[Esteetika]] ajalugu on vastandumiste [[ajalugu]]. Kui ajas liikumist ei ole, edasi-tagasi, üles ja alla, siis muutub kirjandus müraks, sest üks ja sama aegruum tekitab kordused. Seepärast usun, et maailmaklassikat vajab eesti kirjandus, eesti kirjandusteadus, kirjanduskriitika, tegelikult vajavad seda kõik humanitaarteadused, et õppida uurima ja kirjeldama [[inimene\|inimest]]. Kusagilt mujalt sel moel inimest tundma õppida ei saagi. ** [[Marju Lepajõe]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sonakunst-ja-mura/ "Sõnakunst ja müra"] Sirp, 07.06.2019 * Kui [[riik]] tahab jätkata eesti kirjanduse [[digiteerimine\|digiteerimist]], mida ei tee ju mitte keegi maailmas peale meie, siis peaks riigi toel looma kirjandusklassika [[autoriõigus]]te hoidjate kontaktandmete andmebaasi. Teiseks peaks välja töötama lepingud ja eraldama ka summad autoriõiguste maksmiseks. * Kirjandusajaloolastena vaidleme praegu selle üle, mis üldse kuulub eesti kirjandusse, kas lähtuda tuleb keelest või territooriumist. See on kompleksne probleem. Isegi kirjanduse mõiste üle vaieldakse. Ka [[klassika]] mõiste ajas siiski muutub, veelgi ebakindlam on [[väärtkirjandus]]e mõiste. Valiku peaks kindlasti tegema need, kel on vastav akadeemiline haridus, kes tunnevad kirjandusajalugu. Kirjanduse digiteerimine annab võimaluse kirjanduspilti rikastada ja avardada. Kas või kooliklassika on kitsuke, võrreldes selle ilukirjandusega, mis on väärtuslik. Ja teos on seda põnevam, mida vähem on ta tuntud praegu. Siin on nii palju avastamist. ** [[Marin Laak]] vestlusringis kirjanduse digiteerimisest: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/meil-veel-on-raamaturiiulid/ "Meil veel on raamaturiiulid"] Sirp, 20.03.2014 [[Kategooria:Kultuur]]

Klassika: erinevus redaktsioonide vahel