Ann Cleeves: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
29. rida:
* Lerwick oli nüüd lärmakas paik. [[Lapsepõlv]]es tundis Magnus kõiki, keda ta tänaval kohtas. Viimasel ajal oli [[linn]] aga isegi talviti võõraid ja autosid täis. Suvel läks asi hullemakski. Siis veel [[turist]]id. Nad tulid öise parvlaevaga [[Aberdeen]]ist, pilgutasid silmi ja vahtisid, nagu oleksid sattunud [[loomaaed]]a või teisele planeedile, pöörasid pead ikka siia ja sinna, et kõigele pilk peale heita. Mõnikord liuglesid [[sadam]]asse hiiglasuured [[ristluslaev]]ad ja jäid hoonetest kõrgemana silma paistes ankrusse. Laevareisijad võtsid linna tunniks ajaks üle. See oli [[invasioon]]. Turistid pakatasid õhinast ja tegid kõva kisa, aga Magnus tajus, et nad olid pettunud, nagu poleks linn nende ootustele vastanud. Nad olid maksnud lõbureisi eest rasket raha ja tundsid end petetuna. Võib-olla ei erinenud Lerwick kuigivõrd neist kohtadest, kust nad olid tulnud. (lk 18)
* Tavaliselt meeldis Magnusele [[kaubakeskus]]es väga. Talle meeldisid eredad tuled ja värvilised sildid. Ta imestles laiu vahekäike ja täis riiuleid. Keegi ei tülitanud teda, keegi ei tundnud teda. Vahel juhtus mõni [[kassapidaja]] nii sõbralik olema, et kommenteeris hea sõnaga tema ostusid. Magnus
* Catherine väljus Magnuse peatuses. Magnus hoidus tahapoole, et ta esimesena välja lasta, aga ometi paistis, et tüdruk ei tunne teda ära. Kuidas seda olekski võinud talle pahaks panna? Küllap on kõik vanad mehed tema meelest ühte nägu, täpselt nagu turistid Magnuse enda meelest. (lk 19)
36. rida:
:Väljas laiutas vaikus. Kedagi polnud nägemas. Keegi ei teadnud, et see ilus olevus talle külla tuli. Neiu oli tema [[aare]], ronk puuris. (lk 21)
* Cassie oli viieaastane ja oskas ennast niisama hästi maksma panna nagu ema. Fran oli ta enne kooli [[lugemine|lugema]] õpetanud - aga õpetaja Henryle oli ka see vastukarva olnud. Tüdruk võis olla lärmakas ja [[põikpäisus|põikpäine]] ning mõnikord mõtles isegi Fran, samas end hirmsa kahtluse pärast põlates, kas ta oli loonud [[ninatark|ninatarga]]
:"Oleks tore," oli õpetaja Henry esimesel [[lastevanemate
:Fran, kes oli oodanud [[kiitus]]t, et tema tütar on [[geenius]], keda on rõõm õpetada, tundis [[alandus]]t. Ta oli varjanud [[pettumus]]t, kaitstes südikalt oma kasvatuspõhimõtteid. Lastel peab olema [[enesekindlus]]t ise otsustada ja [[autoriteet]]e trotsida, oli ta öelnud. Kõige vähem tahtis ta, et tema laps oleks [[alandlikkus|alandlik]] muganduja. (lk 23)
127. rida:
* "Miks te soovite suve Fairi saarel veeta?"
:Jane oli seda küsimust muidugi oodanud; ta oli inimressursside alal töötanud ja omal ajal ise lugematuid inimesi küsitlenud. Ta andis mingi ilmetu küsimust vääriva vastuse, et ta vajab katsumust ja aja mahavõttu, et oma elu eesmärgis selgusele jõuda. Lõpuks oli ju tegemist ajutise lepinguga ja ta mõistis, et inimene telefoni teises otsas on [[meeleheide|meeleheitel]]. Hooaeg algas juba paari nädala pärast ja kokk, kes oli juba tööle
:''Minu elukaaslanna on otsustanud, et tahab lapsi. Mul on hirm. Miks talle minust ei piisa? Arvasin, et oleme teineteist leidnud ja õnnelikud, kuid ta ütleb, et ma tüütan teda.'' (lk 12)
155. rida:
* Nad ei olnud seda viimasel ajal arutanud, aga Fran oli mõelnud võimalusele, et võib-olla tahab Perez kunagi siia tagasi kolida. Talle meeldis see mõte, see dramatism, olla ühes Suurbritannia kõige eraldatumas paigas ja jätkata vereliini, mis ulatub kuueteistkümnendasse sajandisse. Nüüd ei olnud ta enam kindel, kuidas see tegelikkuses välja kukuks. (lk 19)
* "Väga hea,
:"Ma panin jaama söögisaali kinni homseks." Seejärel kiiruga: "Muidugi ainult esialgselt. Tahtsin enne teie käest küsida."
:"Väga hea," ütles Fran uuesti. Mõttes hambaid kiristades. (lk 20)
190. rida:
Tsitaadid väljaandest: Ann Cleeves, "Kulutuli", tlk Lauri Vahtre, 2020. Shetlandi-sarja viimane, kaheksas romaan.
* "[[Julmus]] levib, kas teile ei tundu? Võib-olla kandub see edasi põlvest põlve — geenidega, nagu sinised silmad," arutles Willow, võttes kahe käega teekruusi ümbert kinni. "Või nagu kalduvus inimestele [[Kaastunne|kaasa tunda]]." Ta oli alustanud küll tõsiselt, kuid viimaste sõnade juures vilksas ta pilk Perezile, Väike huumor, kerge klubinali, millele Sandy päris hästi pihta ei saanud. (lk 325)▼
* "Ma ei mõista, kuidas Robert ja Belle Moncrieff võisid mitte teada, mis toimub. Martha ütles, et ta püüdis alguses neile rääkida, kuid nad ei pööranud sellele tähelepanu." Sandy ei saanud kuidagi aru: üks nende lastest on nii kurb ja omadega nii hädas, et on valmis kogu selle halva lõpetamiseks tapma, ja nemad ei märka. "Kiusamine toimus otse nende nina all ja nemad ei teinud midagi."
:"Nad on enesekesksed, nad mõtlesid vaid oma elule," ütles Perez, "ja Roberti lapsepõlv oli samuti külm ning armastuseta. Võib-olla ta arvas, et perekonnaelu peabki selline olema." (lk 324)
▲* "[[Julmus]] levib, kas teile ei tundu? Võib-olla kandub see edasi põlvest põlve — geenidega, nagu sinised silmad," arutles Willow, võttes kahe käega teekruusi ümbert kinni. "Või nagu kalduvus inimestele [[Kaastunne|kaasa tunda]]." Ta oli alustanud küll tõsiselt, kuid viimaste sõnade juures vilksas ta pilk Perezile, Väike huumor, kerge klubinali, millele Sandy päris hästi pihta ei saanud. (lk 325)
* [Willow:] "Emma Shearer ilmus Nessi häärberisse varsti pärast Kate'i sündi. Martha oli üheksane. Häbematu ja ära hellitatud. Harjunud oma tahtmist saama. Ta ei olnud kerge juhtum ja Emma senises elus oli vahendiks, millega jonnakust ohjatakse, olnud [[vägivald]]. Emma oli ise peaaegu et laps, katkise hingega ja tundmatus olukorras. Martha jutu järgi ei olnud [[kiusamine]] alguses suur: mõni laks, jõuline võte lapse vannist välja tõstmisel, näpistus, mis võis olla ka juhuslik. Ma arvan, et Emma kompis oma piire, uuris, millega ta veel puhtalt pääseb. Kuid ta nautis [[võim]]u, mis tal oli Martha üle. Tunnet, et võib kedagi käsutada. Ja sedamööda kuidas Martha vanemaks sai, tugevdas ta oma haaret. Kius muutus füüsilisest pigem emotsionaalseks. Halastamatult, ja see kestis aastaid."▼
▲* [Willow:] "Emma Shearer ilmus Nessi häärberisse varsti pärast Kate'i sündi. Martha oli üheksane. Häbematu ja ära hellitatud. Harjunud oma tahtmist saama. Ta ei olnud kerge juhtum ja Emma senises elus oli vahendiks, millega jonnakust ohjatakse, olnud [[vägivald]]. Emma oli ise peaaegu et laps, katkise hingega ja tundmatus olukorras. Martha jutu järgi ei olnud [[kiusamine]] alguses suur: mõni laks, jõuline võte lapse vannist välja tõstmisel, näpistus, mis võis olla ka juhuslik. Ma arvan, et Emma kompis oma piire, uuris, millega ta veel puhtalt pääseb. Kuid ta nautis [[võim]]u, mis tal oli Martha üle. Tunnet, et võib kedagi käsutada. Ja sedamööda kuidas Martha vanemaks sai, tugevdas ta oma haaret. Kius muutus füüsilisest pigem emotsionaalseks. Halastamatult, ja see kestis aastaid." (lk 327)
* Sandy tõusis. "Ma pean minema. Louisa ootab. Homme on linnas õpetajate koolituspäev, nii et ta ööbib minu pool." Ja seejärel ei suutnud ta enam pidada. Ta oli küll kavatsenud [[saladus]]t hoida ja jätta mõneks rõõmsamaks hetkeks, kuid [[vaikimine]] käis üle jõu. "Ma palusin Louisat täna pärastlõunal endale naiseks tulla. Käisime pärast Moncrieffi tüdruku [[ülekuulamine|ülekuulamist]] teed joomas. [[Hetk]], tead, tundus olevat just selline, et nüüd võiks midagi head juhtuda, nii et võtsin [[julgus]]e kokku." Sandy sai aru küll, et Perez ja Willow vahivad teda üksisilmi. "Ja ta ütles "jah"! Kas te suudate seda uskuda? Ta ütles "jah"." Ja nüüd Sandy nuttis, sest mõnikord oli ta veel [[halemeelsus|halemeelsem]] kui Perez, kes oli ometigi tema meelest kõige halemeelsem inimene üldse. (lk 330)
| |||