Joonistamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
:[[Laiskus|Laisad]] inimesed kalduvad uskuma, et neile niisugused või naasugused taotlused "ei [[meeldimine|meeldi]]", unustades, et meeldivaks võib saada niihästi [[mõistus]]e kui ka maitse teel ning see vajab vaid kindlameelset juhatust. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")
* [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
* Tädil oli raamat, mille ta oli ammu ostnud, pilgu sisse heitnud ja otsustanud, et temale ei paku see midagi. Raamatu pealkiri oli "Kuidas sule ja tindiga joonistada" ning autor oli Harry Furniss. Õigupoolest oli autor ikka elus ja elas veel viis aastat pärast seda, kui Francis raamatuga esimest tutvust tegi. Furniss oli väljapaistev karikaturist, ent, nagu ta oma lustakas pruugis selgitas, tuli karikatuuride joonistamiseks osata joonistada inimesi, ja kui taheti joonistada inimesi, oli kasulik kätt proovida kõiksugu muude asjadega. See, kes ei oska joonistada tõetruud pilti härra Gladstone'ist ja tõetruud pilti vanast kotkast, ei suuda kujutada härra Gladstone'i vana kotkana. Tuleb silma teritada, kõiges tuleb näha joont ja vormi. (lk 116)
* Olgu sul alati paber taskus, ütles Harry Furniss. Ära iial märkmikku koju jäta. Ära jäta iial kahe silma vahele huvitavat kuju tänaval või teatris või parlamendis. Pane tähele igat peapööret, igat silmavälgatust. Pole võimalik joonistada kauneid neide, kui ei osata joonistada rentslivanamoore. Kui sa ei suuda oma märkmete kohta registrit pidada, siis ära pea; kui aga käsi ja silm on kord treenitud tabama igat detaili ja nüanssi, pole sul
ehk registrit vajagi, sest kõik talletub ajus ja harjub käe sisse. (lk 117)
** [[Robertson Davies]], "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin (1999)
[[Kategooria:Kunst]]
| |||