Looming: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Kirjanik]]u looming meenutab laskmist: võib tabada lugejat [[pea|pähe]], aga võib ka mööda lasta.

** [[Oliver Wendell Holmes]], "The Poet at the Breakfast Table", 1872

 

* Sõnelusest teistega loome me [[retoorika]], kuid sõnelusest iseendaga – [[luule]].

* Fiktsioonis või luuletuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on [[mõistus]]e ja intelligentsuse harjutus, kirjanduslikus loomingus aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, [[intuitsioon]], tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka [[juhus]], mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise [[analüüs]]i [[võrk|võrgust]]. (lk 92)

** [[Mario Vargas Llosa]], Kirjad noorele romaanikirjanikule. Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht 2011 ([[Loomingu Raamatukogu]] nr 15/16)

 

 

* Pinnapealne efekt, nagu kaitseks paljundusõigus [[demokraatia]] tingimustes indiviidide huve ja edendaks nende isiklikku tungi oma "suletud allikast" midagi enneolematut produtseerida, on vaid tegeliku ummiku õhuke kattevari. Sama teed jätkates terendaksid meie ees vaid negatiivsed [[utoopia]]d, mille kõrval XX sajandi palju kirutud totalitarism võib viimaks hakata paistma kaotatud [[paradiis]]ina. Intellektuaalne omand on intellektuaalse maa [[surm]] - ta on vaba loomingu, vaba mõttevahetuse, [[traditsioon]]i vaba edasiandmise surm.

** [[Hasso Krull]] "[https://www.sirp.ee/archive/2003/22.08.03/Sots/sots1-3.html Intellektuaalne maa]" Sirp, 22. august 2003

 

* Loova [[inimene|inimese]] esimene valik peaks olema loomine, mida häirivad võimalikult vähe askeldused [[raha]] ja [[bürokraatia]] vallas. /.../ Mulle tundub see hea märk, kui loojad keskenduvad loomingule ega püri iga hinna eest, s.t hädapärase [[leib|leivapalukese]] pärast kultuuri administreerimisega seotud ametikohtadele.