Kirikuõpetaja: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
34. rida:
* Meil oli raske. Väga raske. Tavaliselt peaks nüüd järgnema lause - aga me saime sellest üle. Kuid me ei saanud ju. Me pole siiamaani saanud. Mitte keegi meist pole. Kuidas paganama moodi on üldse võimalik saada üle sellisest asjast? Sellisest kuradima vastikust ja mõttetust asjast. Ma lähen lolliks, kui ma sellele mõtlen. Me olime suures majas. Mina ja Eret ja Alex ja Karol ja Karel. Aga neli inimest olid kusagil kaugel. Surnuaial. [[Muld|Mulla]] sees. Vastiku niiske külma mulla sees, kus miljonid [[bakter]]id ja [[uss]]ikesed nende [[keha]]sid järasid. Ma <!--//-->tean küll, et need on ainult maised kestad ja puha. Olin kirikuõpetajal seda asja endale päris põhjalikult [[Seletamine|seletada]] lasknud. Ta ütles, et nad kõik neljakesi on kenasti [[paradiis|taevas]] ja vaatavad sealt aeg-ajalt meie poole. Täpselt nii ta ütles. Ta andis [[ausõna]]! (lk 25-26)
** [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
* [Minategelase unenägu:] Me jõudsime [[kabel]]i juurde. Ma olen sellest ilmsi oma [[jalutuskäik]]udel paar-kolm korda mööda läinud. Kabel asetseb kahe mäe vahel kõrgel orus. [[Org]] on [[soo]] lähedal; räägitakse, et niiske turbamuld säilitab hästi selle põue sängitatud surnukehasid. [[Katus]] on seni tervena hoitud, aga et [[vaimulik]]u aastapalk on ainult kakskümmend naela pluss [[maja]], kus on kaks tuba, mille vahesein ähvardab varsti kokku variseda, siis ei võta ükski vaimulik endale kirikuõpetaja kohustusi, eriti kui talle kogu aeg teada antakse, et [[kogudus]] laseb tal pigem nälgida, kui et suurendab tema [[sissetulek]]ut kas või ühe penni võrra oma taskust. (lk 25)
** [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974
[[Kategooria:Elukutsed]]
| |||