Kaktus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
11. rida:
* Kaktus on vana tusane äranõiutud haldjas, kes on kükakile surutud ja karedasse karva kasvanud. Võiks öelda, et oma moonutatud kätes, mis kramplikult kokku pigistatud, hoiab ta viiehellerilist, mille on talle kinkinud mõni kaastundlik tütarlaps. Kord aastas avaneb tema pihk, ja ennäe, selle küüraka pöialpoisi peopesal lööb särama õis.
* Kaktustes on midagi jonnakat. [[Päike]] tahab neid maadligi vajutada, kõrbetuul tahab neid maadligi vajutada, kuivus tahab, öökülm. Sellegipoolest trügivad nad ülespoole. Ajavad end turri, kapselduvad paksu kooriku taha. Ja ei tagane millimeetritki.▼
** [[
▲* Kaktustes on midagi jonnakat. [[Päike]] tahab neid maadligi vajutada, kõrbetuul tahab neid maadligi vajutada, kuivus tahab, öökülm. Sellegipoolest trügivad nad ülespoole. Ajavad end turri, kapselduvad paksu kooriku taha. Ja ei tagane millimeetritki.
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud [[Arvo Alas]]. Varrak 1997, lk 54
==Luule==
|