Harmoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
* Oleks kena küll, kui [[maailm]]a juhiks puhas [[loogika]] ja [[arv]]ude harmoonia, kuid tegelikult olid karmid [[fakt]]id sellised, et Ketas liikus [[kosmos]]es silmanähtavalt hiid[[kilpkonn]]a turjal ja [[jumal]]atel oli kombeks käia [[ateism|ateistidel]] [[aken|aknaid]] sisse löömas.▼
** [[Terry Pratchett]], "Võlukunsti värv", tlk Urmas Alas, 1997, lk 68-69▼
* Tema nimi oli Gaia ja see sobis talle, sest Andrew polnud seda kunagi varem kuulnud ja ka tüdruk ise oli midagi täiesti uut. Ta oli ühel [[hommik]]ul bussi astunud otsekui lihtne tõend [[loodus]]e ülimaist saavutustest, ja poisist kaks rida eespool istet võtnud, samal ajal kui too tüdruku õlgade ja kukla [[täiuslikkus]]est lummatult paigale tardus.▼
: Tema [[juuksed]] olid [[vask|vasekarva]] ja langesid pikkade lahtiste lainetena abaluudest veidi allapoole, [[nina]] oli täiesti sirge, kitsas, lühike, rõhutades kahvatu [[suu]] väljakutsuvat täidlust, [[silmad]] olid laia vahega, tihedate ripsmetega, tähniliste rohekaspruunide vikerkestadega nagu renett[[õun]]ad. Andrew polnud tüdrukut kunagi meigituna näinud ja tema [[nahk]]a ei rikkunud ükski laik ega [[viga]]. Tema [[nägu|näos]] olid ühinenud laitmatu [[sümmeetria]] ja ebatavalised proportsioonid; Andrew oleks võinud seda [[tund]]ide viisi vahtida, üritades veetluse allikat kindlaks teha. Alles eelmisel nädalal oli Andrew läinud [[kodu|koju]] pärast [[bioloogia]] kaksiktundi, mille kestel oli tänu jumalikult juhuslikule laudade asetusele ja [[pea]]de asendile saanud tüdrukut peaaegu kogu aeg jälgida. Hiljem, oma magamistoa turvalisuses, oli ta kirjutanud (pärast pooletunnist seinaga tõevahtimist ning sellele järgnenud käsikiimlust): "[[Ilu]] on [[geomeetria]]." Ta oli [[paber]]i otsekohe puruks rebinud ja tundis end seda meenutades iga kord tobedalt, kuid selles oli ometi midagi. Gaia ilu tähendas tillukesi muudatusi mudelis, nii et tulemuseks oli hingemattev harmoonia.▼
* [[J. K. Rowling]], "Ootamatu võimalus", tlk Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2013, lk 23▼
* Sest nii nagu mõned - ühed tänu [[kunst]]ile, teised tänu vilumusele - paljusid asju jäljendavad, kujutades neid [[värv]]ide ja [[vorm]]idega, mõned aga [[hääl]]e abil, nii ka kõik nimetatud kunstid loovad jäljendusi [[rütm]]i, [[sõna]] ja harmoonia abil, kas siis eraldi või seotult. Nii näiteks kasutavad ainult harmooniat ja rütmi aulose- ja kitaramäng ning teised selleks võimelised kunstid, näiteks süürinksimäng. Üksnes rütmiga, ilma harmooniata jäljendab [[tants]]ijate kunst, sest nemad jäljendavad nii [[iseloom]]e, läbielamisi kui ka tegevusi rütmiliste liigutuste abil; see kunst aga, mis kasutab üksnes paljaid sõnu või [[värsimõõt]]e, viimaseid kas siis üksteisega segades või mingit üht liiki, on juhtumisi seni ilma nimeta.
** [[Aristoteles]], "Luulekunstist", tlk [[Jaan Unt]], 2003, 1. ptk, lk 17-18
* [[Vastandumine|Vastandumise]] asemel võib hea tahtmise juures siduda [[taoism]]i moodi isiklikke otsinguid, mööda kiira-käära radasid vaimses liikumises olekut ka realistliku aktiiv[[puhkus]]ega. Eks ole tubli puhkajagi eesmärk õnnelikum [[elu]], sisemine [[rahu]] ja harmoonia.▼
** [[Karin Paulus]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/puhkuse-puuslik/ "Puhkuse puuslik"] Sirp, 23.10.2020▼
* Me eraldasime [[keha]], [[mõistus]]e ja [[hing]]e [[kasvatus]]e. Kaasaegne [[inimene]] otsib rahulolu ilma [[õnn]]eta, õnne ilma [[teadmine|teadmiste]] ja teadmisi ilma [[tarkus]]eta. Iidne maailm ei lubanud neid asju lahutada. Kõikides valdkondades võeti arvesse inimese kolmene olemus. Nende täieliku kooskõla korral võib inimene arendada oma võimeid piiramatult.▼
** [[Édouard Schuré"]], "Suured pühendatud"▼
22. rida ⟶ 10. rida:
* Kõikvõimalikke kaunistusi tuleks kasutada säästlikult. Iluasjakesi ja [[ehted|ehteid]] tuleks harva kanda silmatorkavalt pelga kaunistusena; need peaksid olema valitud ja seatud nii, et näiksid vajalikena, olgu siis riietuse mõne osa õigeks kohandamiseks või meeldivate kooskõlade pärast. ("Tualett", 5. ptk, "Riietus")
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
* Üksik [[talu]] kaasiku serval, vaevalt märgatava, kinnikasvanud teeraja ääres on mulle alatiseks meelde jäänud — jorjenite pärast. Jorjeneid oli seal nii palju, et vana maja jäi nende varju, lausa uppus õitesse. Ei üllatanud mitte niipalju lillede rohkus kui [[ilu]] ja [[hea maitse]], mis siin pilku köitis: iga taime õige paik, värvide valik ja õitsemise järjekord. Kuidas nad muidu nii hästi silma paistsid ja meelde jäid. (lk 10)▼
** [[Harri Jõgisalu]], "Jorjenid", lk 10-13, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981▼
28. rida ⟶ 20. rida:
▲* Üksik [[talu]] kaasiku serval, vaevalt märgatava, kinnikasvanud teeraja ääres on mulle alatiseks meelde jäänud — jorjenite pärast. Jorjeneid oli seal nii palju, et vana maja jäi nende varju, lausa uppus õitesse. Ei üllatanud mitte niipalju lillede rohkus kui [[ilu]] ja [[hea maitse]], mis siin pilku köitis: iga taime õige paik, värvide valik ja õitsemise järjekord. Kuidas nad muidu nii hästi silma paistsid ja meelde jäid. (lk 10)
▲* Oleks kena küll, kui [[maailm]]a juhiks puhas [[loogika]] ja [[arv]]ude harmoonia, kuid tegelikult olid karmid [[fakt]]id sellised, et Ketas liikus [[kosmos]]es silmanähtavalt hiid[[kilpkonn]]a turjal ja [[jumal]]atel oli kombeks käia [[ateism|ateistidel]] [[aken|aknaid]] sisse löömas.
▲** [[Harri Jõgisalu]], "Jorjenid", lk 10-13, rmt: "Nõiutud allikas", 2. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981
▲** [[Terry Pratchett]], "Võlukunsti värv", tlk Urmas Alas, 1997, lk 68-69
▲* Tema nimi oli Gaia ja see sobis talle, sest Andrew polnud seda kunagi varem kuulnud ja ka tüdruk ise oli midagi täiesti uut. Ta oli ühel [[hommik]]ul bussi astunud otsekui lihtne tõend [[loodus]]e ülimaist saavutustest, ja poisist kaks rida eespool istet võtnud, samal ajal kui too tüdruku õlgade ja kukla [[täiuslikkus]]est lummatult paigale tardus.
▲: Tema [[juuksed]] olid [[vask|vasekarva]] ja langesid pikkade lahtiste lainetena abaluudest veidi allapoole, [[nina]] oli täiesti sirge, kitsas, lühike, rõhutades kahvatu [[suu]] väljakutsuvat täidlust, [[silmad]] olid laia vahega, tihedate ripsmetega, tähniliste rohekaspruunide vikerkestadega nagu renett[[õun]]ad. Andrew polnud tüdrukut kunagi meigituna näinud ja tema [[nahk]]a ei rikkunud ükski laik ega [[viga]]. Tema [[nägu|näos]] olid ühinenud laitmatu [[sümmeetria]] ja ebatavalised proportsioonid; Andrew oleks võinud seda [[tund]]ide viisi vahtida, üritades veetluse allikat kindlaks teha. Alles eelmisel nädalal oli Andrew läinud [[kodu|koju]] pärast [[bioloogia]] kaksiktundi, mille kestel oli tänu jumalikult juhuslikule laudade asetusele ja [[pea]]de asendile saanud tüdrukut peaaegu kogu aeg jälgida. Hiljem, oma magamistoa turvalisuses, oli ta kirjutanud (pärast pooletunnist seinaga tõevahtimist ning sellele järgnenud käsikiimlust): "[[Ilu]] on [[geomeetria]]." Ta oli [[paber]]i otsekohe puruks rebinud ja tundis end seda meenutades iga kord tobedalt, kuid selles oli ometi midagi. Gaia ilu tähendas tillukesi muudatusi mudelis, nii et tulemuseks oli hingemattev harmoonia.
▲* [[J. K. Rowling]], "Ootamatu võimalus", tlk Riina Jesmin. Tallinn: Varrak, 2013, lk 23
▲* [[Vastandumine|Vastandumise]] asemel võib hea tahtmise juures siduda [[taoism]]i moodi isiklikke otsinguid, mööda kiira-käära radasid vaimses liikumises olekut ka realistliku aktiiv[[puhkus]]ega. Eks ole tubli puhkajagi eesmärk õnnelikum [[elu]], sisemine [[rahu]] ja harmoonia.
▲** [[Karin Paulus]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/puhkuse-puuslik/ "Puhkuse puuslik"] Sirp, 23.10.2020
▲* Me eraldasime [[keha]], [[mõistus]]e ja [[hing]]e [[kasvatus]]e. Kaasaegne [[inimene]] otsib rahulolu ilma [[õnn]]eta, õnne ilma [[teadmine|teadmiste]] ja teadmisi ilma [[tarkus]]eta. Iidne maailm ei lubanud neid asju lahutada. Kõikides valdkondades võeti arvesse inimese kolmene olemus. Nende täieliku kooskõla korral võib inimene arendada oma võimeid piiramatult.
▲** [[Édouard Schuré"]], "Suured pühendatud"
==Luule==
| |||