Lili Milani: erinevus redaktsioonide vahel

'''Lili Azin Milani''' (sünninimi Vojdani; sündinud 27. novembril 1981 Rootsis) on pärsia päritolu Eesti geeniteadlane, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige.

 

* Arenenud [[riik]]ides üle kogu [[maailm]]a on monogeensete [[haigus]]te [[geneetika]] tänapäeva [[meditsiin]]i väga oluline osa. Selliseid haigusi on enamjaolt suhteliselt lihtne uurida: kui ühes [[geen]]is on kodeeritavat [[valk]]u rikkuv [[mutatsioon]], saavad [[arst]]id suure kindlusega öelda, et see muutus põhjustabki haigust. Komplekshaiguste puhul, nagu ka [[nimi]] ütleb, mõjutavad haiguse avaldumist paljud faktorid, sealhulgas kümned geenivariandid kombineerituna inimese [[elustiil]]i ja keskkonnateguritega. Nende haiguste puhul on võimalik hinnata vaid haigestumisriski, võttes arvesse kõik teadaolevad [[risk]]i mõjutavad faktorid.

* Arstid diagnoosivad ja ravivad kroonilisi haigusi aktiivselt. [[Perearst]]i tasandil tegeletakse ka krooniliste haiguste ennetusega. Praegu kasutusel olevad testid, nagu näiteks mammograafia, veresuhkru või autoantikehade taseme mõõtmine, on aga võrreldavad [[vihm]]asaju [[ennustamine|ennustamisega]] siis, kui õues juba tibutab.

 

 

* Kui kõigi Eesti inimeste terviseandmetes sisalduks muuhulgas nende geenikaart ja arstid saaksid selles sisalduvat infot oma igapäevatöös kasutada, oleks võimalik juba varakult välja rehkendada, kas inimesel on soodumus erinevate haiguste, nagu näiteks südameveresoonkonna haiguste, diabeedi ja paljude teiste tõbede tekkeks. [---] Eks arstid üritavad haigusi praegugi ennetada, patsientidel mõõdetakse kolesteroolitaset ja vererõhku, kuid riskigruppi satutakse enamasti alles siis, kui näitajad on juba paigast ära. Geeniandmete alusel on võimalik teavitada inimest tema eelsoodumusest aga juba oluliselt varem, nii et tegeleda saab ennetuse, mitte tagajärgedega.

* Me teame, millised [[ensüüm]]id lagundavad milliseid [[ravim]]eid. Nende ensüümide esinemine on väga varieeruv ning osadel inimestel üldse puudub üks või teine ensüüm – näiteks puudub 5%-l [[eurooplased|eurooplastest]] ensüüm CYP2D6, mis lagundab 25% praegu kasutusel olevatest ravimitest. See tähendab, et neil inimestel on neid ravimeid tarbides väga suur risk kõrvaltoimete tekkeks. Ja nagu meie uuringud näitavad, on selle ensüümita inimestel tõepoolest tõsiseid kõrvaltoimeid diagnoositud. Ligi 5%-l eurooplastest on sama ensüüm aga hoopis kahekordistunud, mis tähendab, et neil inimestel on sellest olemas lisakoopia ja teatud ravimid lagunevad nende organismis seetõttu nii kiiresti, et need patsiendile üldse ei mõju.

 

 

* See on see probleem, et kui keegi arvab, mida kõike see [[sibul]] näiteks ravida võib ja näeb mingit artiklit selle kohta ja seda jagab, siis see levib ja kõik arvavad "Jaa-jaa, ma nägin ka seda uudist". Ma arvan, et sotsiaalplatvormide juhid peavad võtma seda sotsiaalset [[vastutus]]t ka. Tegelikult on nad väga võimelised arendama filtrit, mis ei laseks läbi valeuudiseid, (et) botid või trollid ei saaks nii palju ühiskonnadebatti tegelikult mõjutada ja polariseerida.

* Meie lootus on, et geneetilist tagasisidet andes visualiseerime seda koos elustiilist tingitud riskifaktoritega, et praegu teie geenide järgi on teil näiteks madal või kõrge geneetiline risk, aga oma elustiiliga te saate seda oluliselt langetada või siis hoida madalal, kui olete endiselt füüsiliselt aktiivne, toitute tervislikult, ei joo liiga palju, jätate suitsetamise maha jne.

 

==Välislingid==