Täiuslikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
32. rida:
* Tea, et ainult [[noolemäng]], milles tabatakse alati laua keskele, ja [[penalt]]iseeria, milles kõik löövad [[jalgpall|palli]] sisse, on täiuslikud. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206
* Eks minagi olen pärit [[ajastu]]st, mis nõudis perfektsust, sest kuidas muidu nendest [[konkurss]]idest ja [[võistlus]]test läbi tulla. Tehnilised võimalused on koolkondadele ka oma pitseri vajutanud, ''a la'' et [[viga|vigu]] ei tohi teha. Vanu [[salvestus]]i kuulates kohtab vigu küll, aga ikkagi seal tuleb miski muu esile. Üldiselt on ju sedasi: perfektsus ei tohiks olla [[eesmärk]] omaette ja soovitav on, kui tuleb niimoodi välja, aga [[sõnum]] ei tohi kaduma minna, see on kuskil mujal ja milleski muus. Vigu teha on ikka lubatud, see on loomulik ja inimlik. [[Harjutamine|Harjutamise]] mõte on lõppude lõpuks ju ka ikkagi loominguline, kunstiline [[kavatsus]]. Kahtlemata harjutamisega paralleelselt kinnistub mingisugune tehnika, mis omakorda jälle tõstab tõenäosust, et kõik tuleb perfektselt välja, aga veel kord: see ei ole eesmärk.
** [[Kalle Randalu]], intervjuu: [[Janar Ala]], "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18
[[Kategooria:Filosoofia]]
| |||