Lucy Worsley: erinevus redaktsioonide vahel

* Jane'i elukulg, mis näib pealtnäha nii vaikne, paistab olevat täis suletud [[uks]]i, radu, mis olid talle keelatud, [[valik]]uid, mida ta ei saanud teha. Tema suureks [[panus]]eks oli lükata mõnedki uksed natuke lahti — et meie, hilisemate põlvkondade esindajad, saaksime nende vahelt läbi pugeda. (lk 13)

* Steventoni [[küla]] asus maal, kuhu oli raske pääseda, kui konarlikud põlluteed olid muutunud porimülgasteks. Paljud [[kutsar]]id koguni keeldusid inimesi sinna viimast. Kord olla üks [[tõld|tõllaga]] Steventoni suunduv Austenite sugulane kutsarile hüüdnud, et too hakkaks ometi liikuma. "Ma liigungi, sir, seal, kus saan!" kostis kutsar. "Rumal mees," hõigati talle vastu, "seda oskab igaüks, mina tahan, et sa liiguksid seal, kus ei saa liikuda!" (lk 18)

* [[Teravmeelsus]]t peeti naisterahva juures [[viga|puuduseks]]. Cassandra Leigh tundis siiski oma "vilka teravmeelsuse" üle [[uhkus]]t. Ta oli uhke, et suutis hõlpsasti leida [[sõna|sõnu]], [[nali|nalju]] ja kiireid [[vastus]]eid, ning Jane'i isa oli erakordne 18. sajandi [[härrasmees]], kes oskas seda hinnata täpselt sama kõrgelt kui ta naine. (lk 21)

* Austenite hulgas olid [[nõbu]]devahelised abielud sagedased — vennad abiellusid mõnikord vanemate nõbudega ja kui naine juhtus surema, siis nende nooremate [[õde]]dega. Sobilike kaasade valik "õigel" sotsiaalse klassi tasemel ei olnud suur ning seetõttu oli toonane maailm peaaegu [[intsest]]ne. (lk 23)

* [[Oxford]]is õppides sai Jamesist esimene Austenite lastest, kes sisenes kirjandusmaailma. Temast sai igakuiselt ilmuva ajakirja ''The Loiterer'' peatoimetaja, kes täitis ajakirja lehekülgi leebe (ja mitte alati toimiva) [[satiir]]iga. "Kõigist keemilistest segudest," kirjutas ta toimetajana, "on kõige ohtlikum [[tint]]. Inimene, kes on pistnud oma [[sõrm]]ed korra sellesse, ei suuda enam iial pääseda selle pihkasest mõjust." (lk 51)

* Ent hoolimata sellest, et Jane ja tema õde tundsid inimesi, kes olid käinud [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saarte orjaistandustes, [[India]] turgudel, kus härra Austeni õemees püüdis varandust teenida, ja Oxfordi kolledžite puhketubades, ei muutnud see tõsiasja, et nemad ise veetsid suurema osa oma ajast kauges vihmases maanurgas ja kirjutasid lugusid, sest neil ei olnud midagi muud teha. (lk 57)

* [[Valgustusajastu]] saabudes olid [[arst]]id hakanud nägema erinevates haigustes, sealhulgas ka [[epilepsia]]s, pigem füüsilisi häireid, mitte enam jumaliku viha väljendust. 1746. aastal ilmunud raamatus "Cases of Epilepsy" kirjutas arst John Andree, et hoolimata vanadest [[arvamus]]test, et epilepsiat põhjustasid "jumalad, kuradid, [[nõidus]]ed ja teised üleloomulikud tegurid", oli selles tegelikkuses süüdi "lokaalne häire [[aju]]s ja selle ümbruses". (lk 58-59)

* Muidugi ei peaks inimesed abielluma [[armastus]]est, kirjutas Jane'i vend James küüniliselt, sest siis "ei oleks selliseid asju nagu [[abielulahutus]]ed ja see oleks [[advokaat]]ide jaoks kohutavalt kurb". (lk 60)

* Mitte miski ei tõesta küll, et Phila tööandja Hester Cole poleks olnud lugupeetud daam, kuid Covent Gardenis, mis asus Londoni punaste laternate piirkonnas, olid kübarategijate poed sageli vaid fassaadiks teistsugusele ärile. 1748. aastal ilmunud loos pealkirjaga "Fanny Hill, or Memoirs of a Woman of Pleasure" satub kangelanna ühe teise proua Cole'i, "diskreetse olemisega keskealise naise" küüsi. Proua Cole'i väljamõeldud poes "istus kolm noort naist, kõik ülima [[tagasihoidlikkus]]ega ametis [[kübar]]ate valmistamisega". Ent õhtu saabudes "tehti lõpp näitemängule poest" ja "võltsi tagasihoidlikkuse mask eemaldati täielikult". (lk 80)

* Hoolimata riikidevahelisest rivaliteedist olid inglased sunnitud tunnistama, et [[prantslased]] riietusid paremini. Igal aastal saadeti üle Inglise kanali väike [[nukk]], mis oli riietatud viimaseid moetrende järgivatesse miniatuursetesse rõivastesse, et Londoni daamid näeksid, mida [[Pariis]]is kantakse. Nukk oli nii tähtis, et selle saatmine ei katkenud isegi siis, kui kahe riigi vahel puhkes sõda. (lk 84)

* Vanuse kerkimine kahekohaliste arvudeni tähendas, et Jane hakkas kandma oma esimest [[korsett]]i - märk sellest, et tütarlaps oli jõudnud noorukiikka. Üks teine väike tüdruk meenutas, kuidas ta oli seisnud aknaorvas, kui temalt esimese korseti jaoks mõõtusid võeti, kusjuures korsetil "pidid minu noorust arvesse võttes olema vaid pooled korsetiluud ... sellest hoolimata meenutas selle kandmine esimesel päeval peaaegu [[purgatoorium]]i". (lk 90)

* Jane'ile asusid lähedal - kuigi geograafiliselt kaugemal - ka kaks teist romaanikirjanikku, mõlemad tema sugulased. Proua Austeni nõbu Cassandra Cooke avaldas 1799. aastal ajaloolise romaani ning veidi kaugemat Leigh'de suguvõsa liiget Cassandrat, leedi Hawke'i, "ei nähtud kunagi ilma suleta; ta ei suuda kuidagi kirjutamata olla". Ühe tema romaani kohta öeldi, et see oli "puhas, puhas, puhas armastus". See ei köitnud teravaid Austeneid. (lk 94)

* Ühest küljest on Jane'i romaanid justkui lugejaid tormlevate [[muutus]]te eest varjavaks kaitsevalliks. Teisalt tegelevad need palju tähtsama küsimusega kui see, kes võidab Napoleoni sõjad. Tema romaanid on keskendunud sellele, kuidas elada hästi sõdadele järgnevas rahus, sest just selle nimel neid lahinguid ju peetigi.

* Üldine tegutsemiskihk oli nii suur, et sõjaväega liitusid isegi need, keda võis vaevu selleks sobivaks pidada, nende hulgas ka luuletaja [[Samuel Taylor Coleridge]]. Coleridge liitus 15. ratsarügemendiga valenime all, kuid peagi märgati, et ta varustus oli roostes ja tema ratsutamisoskused puudulikud. Kõigest kolme kuu pärast vabastati ta teenistusest, põhjuseks märgiti "hullumeelne". (lk 103)

* Inimesed olid muidugi ammu uskunud armastuse olulist tähtsust abielusuhetes, aga Cassandra eluajal toimus veel üks märgatav pööre: nii partnerite sotsiaalset kui kui rahalist seisukorda hakati pidama potentsiaalse paari kokkusobivusest vähem tähtsaks. (lk 109)

* Pere suurust piirata soovivad vanemad võisid kasutada loomasooltest valmistatud [[kondoom]]e (sool õmmeldi ühest otsast kinni, seoti paelaga oma kohale ja pesti pärast kasutamist puhtaks), kuid seda meetodit seostati prostitutsiooniga ja peeti pigem kaitsevahendiks [[suguhaigus]]te vastu. Kõige tavalisemaks [[pereplaneerimine|pereplaneerimise]] vahendiks oli [[seks]]ist teatud aegadel või suisa täielikult hoidumine. Thomas Papillon, üks Knightide pere sugulane, sai oma neljateistkümnenda lapse sünni järel kirja kasuliku [[nõuanne|nõuandega]]. "Annan sulle nüüd nõu," teatati kirjas, "et sa jätaksid end ilma edasisest järglaste saamise kohustusest. Olete mõlemad teinud seda hästi ja piisavalt." (lk 122)