Margaret Mead: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
6. rida:
=="Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas"==
Tsitaadid väljaandest: Margaret Mead, "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas". Tõlkinud Tõnu Ülemaante. Ilmamaa, 2020.
 
 
* [[Inimkond]] saab kasutada meie erinevates, [[temperament|temperamendist]] tulenevates potentsiaalides sisalduvaid [[kontrast]]e lõpututel ja mitmekesistel viisidel, milles inimkultuur annab edasi kas siis sobivaiks või ebasobivaiks peetavaid käitumismustreid. Ehkki inimolendite arenemise bioloogilistel alustel on piirid, millega tuleb ausalt arvestada, saab neid vaadata kui [[võimalus]]i, mida inimese [[kujutlusvõime]] pole kaugeltki mitte täielikult kasutusele võtnud.
26. rida ⟶ 27. rida:
** Mundugumori individuaalne areng, lk 259
 
* Ta oli väsimatu ja leidlik ning liiga energiline ja intelligentne, et [[unistamine|unistamisest]] pelgupaika otsida. Selle asemel uuris ta oma ühiskonda, selgitas välja iga [[reegel|reegli]] ja iga väljapääsutee, mille abil nupukus toore jõu üle saaks trumbata. Ta oli kõige intelligentsem informant, kes meil kunagi oli olnud, nii analüütiline ja peenetundeline, et me avastasime, et korduste ja monotoonsuse vältimiseks rääkis ta ühiskonna tegelikust toimimisest härra Fortune’igaFortune'iga ja viisist, kuidas see teoreetiliselt peaks toimima, minuga. Tema [[võõrandumine]] kõigest, mis teisi ühiskonnaliikmeid motiveeris, oli teravdanud tema juba niigi erksamat vaimu ja viinud selle tasemeni, mida homogeenses kultuuris väga harva ette tuleb. Aga ta oli küüniline asjade puhul, mille suhtes ta mõnes teises ühiskonnas elades oleks olnud entusiastlik. Ta pidi kulutama oma suurepäraseid intellektuaalseid andeid selleks, et pidevalt mööda hiilida ühiskonnast, kus ta ei olnud vaimselt kodus.
** Mundugumori ideaalist kõrvalekaldujad, lk 289
 
* Kui neid [[iseloom]]uga seonduvaid hoiakuid, mida meie oleme traditsiooniliselt naiselikeks pidanud — nagu passiivsus, vastutulelikkus ja valmisolek lapsi hellitada - , saab ühes hõimus nii kergesti kehtestada kui maskuliinse käitumismustri ning teises hõimus nii enamiku naiste kui ka enamiku meeste jaoks põlu alla panna, siis pole meil enam alust käitumise selliseid aspekte soost tulenevateks pidada.
** Soolise temperamendi standardiseerimine, lk 344
 
47. rida ⟶ 48. rida:
** Deviant, lk 355-356
 
* Vaadakem võrdluseks viisi, kuidas meie kultuuris lapsi muganduma survestatakse: “Ära"Ära käitu nagu tüdruk", “Väikesed"Väikesed tüdrukud ei tee seda." Ähvardust, et lapsel ei õnnestu käituda nagu omaenda soo liige, kasutatakse selleks, et sundida talle peale tuhandeid pisiasju, mis seonduvad lastetoa ja puhtuse pidamise rutiiniga, istumise ja lõdvestumise viisidega, arusaamadega sportlikkuscstsportlikkusest ja ausast mängust, emotsioonide väljendamise mustritega ja paljude teiste asjadega, mille puhul me tunnistame sotsiaalselt defineeritud soolisi erinevusi nagu edevus, huvi rõivaste vastu või huvi päevakajaliste sündmuste vastu. Kommentaaride süstik käib edasi ja tagasi: “Tüdrukud"Tüdrukud nii ei tee.”", “Kas"Kas sa siis ei taha kasvada tõeliseks meheks nagu issi?", paisates lapse emotsioonid segamini, ning juhul, kui laps on piisavalt õnnetu ja tal on kasvõi mingil väheselgi määral vastassoole omistatud temperamenti, võib see väga hästi takistada tal ükskõik millisel moel oma maailmaga adekvaatselt kohaneda.
** Deviant, lk 362