Menstruatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
* Üldse aga saan ma poistega poole paremini läbi. Algusest peale. Peamiselt sellepärast, et nad nii hirmsasti ei latra ega iga asja peale ei ihiita. Ja siis ei seedi ma hästi ka jõuetuid. Niisuguseid pooltooreid klimpe nagu meie tüdrukud. Juba on neil kehalises vabandus, juba puuduvad koosolekultki "tervislikel põhjustel" ja harilikust mensisepäevast tehakse mõnikord sihuke number, et kutsu kiirabi kohale ja anna hapnikupatja. Ausõna. (lk 58)
** [[Silvia Rannamaa]], "Kui lapsed mõtlema hakkavad", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 50-61
* Võiks ju arvata, et suhtumine teise kunagisse suurde kiriklikku ja ühiskondlikku [[tabu]]sse ehk menstruatsiooni on nüüdseks muutunud. Ometi on seegi vaid teisenenud ja võtnud moodsamaid vorme. Nii on päevade jälgimisteenus Clue kogunud kokku tänapäevaseid mensesega seotud ebauske üle maailma. Selgub, et Ameerikas ja [[Inglismaa]]l usutakse siiani, et menstrueeriv naine ärgu parem [[telkimine|telkima]] mingu, sest vere lõhn meelitab kohale [[karu]]d. [[Rumeenia]]s ei tohi kuupuhastuse ajal [[lill]]i katsuda, sest siis need surevad. [[Poola]]s levib ebausk, et päevade ajal seksides võib oma partneri ära tappa. [[Mehhiko]]s arvatakse, et menstrueeriv naine peab vältima väga [[rütm]]ilise muusika järgi [[tantsimine|tantsimist]]. Ja samas vaimus edasi.
** [[Jaana Davidjants]], [https://www.muurileht.ee/meie-igapaevast-ebausku/ "Meie igapäevast ebausku"], Müürileht, 11. detsember 2019
[[Kategooria:Bioloogia]]
| |||