Damaskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
1. rida:
 
==Proosa==
* Damaskuslastel oli tõepoolest õigus, kui nad olid oma linnale[[linn]]ale uhked. Saledad [[minarett|minaretid]], kust kõlasid kutsed palvusele, olid võrratud, võrratu oli suur [[turg]], mis laius teise linnana keset Damaskust. Kõrge [[kuppel|kupli]] all kulgesid soojas hämarikus terved [[tänav]]ad ning igas tänavas oli isesuguseid kauneid asju. [[Mõõk]]adel ja [[pistoda]]del mänglesid valgushelgid; [[kaupmees]] võttis saleda tera, painutas ta täiesti kokku ja laskis siis tasase sahinaga jälle sirgeks vetruda. Pistodade ja mõõkade [[käepide]]med olid kaunistatud vääris- ja poolkalliskividega ja sädelesid eredalt. Teises tänavas müüdi lahtisi [[kalliskivi|kalliskive]]. Kaupmehe sõrmede vahelt nirisesid tillukesed sinised [[akvamariin]]ilained, ühel muinasjutuööl oli ta [[Linnutee]]l käinud, nüüd lebasid saagiks saadud [[opaal|kuukivid]] kastis ja kumasid õrnalt. Nurgas helkisid salakavalalt suured punased [[rubiin]]id nagu tigedad silmad, mahedad [[türkiis]]id naeratasid siniselt nagu tükk põhjamaa taevast, mis siia eksinud. (lk 69)
* Omari [[mošee]] oli väga ilus ning ühtlasi vapustav näide [[tolerantsus]]est ja vastastikkusest mõistmisest varematel aegadel. Kui [[ristisõdija]]d olid linna vallutanud, vajasid nad kirikut, et palvetada oma jumala poole. Siis pakkusid "vaenlased", muhamedlased, neile pool mošeed. Hoone poolitati suure eesriide abil, ühel pool palvetasid muhamedlased, teisel pool pidasid kristlased oma [[missa]]t. Allah ja kristlaste jumal said teineteisega väga hästi läbi. Praegugi räägib kivitahvel mošee seinal sellest haruldasest [[ususallivus]]e juhtumist.
:Muhamedlased põlgavad kristlasi, kuid sünnipärasest taktist hoiduvad nad teiste usku solvamast. Kuulsin korduvalt, kuidas vestluses isaga muhamedlased viisakalt seletasid, et austavad [[Jeesus]]t, too olevat muidugi väike [[prohvet]] olnud, Muhamediga mitte võrreldav, kuid väga õilis. Ja [[Neitsi Maarja|madonnat]] nimetasid nad lugupidavalt sõnaga ''sit'', mis tähendab daami. (lk 70)