Vabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
* "Sind tuleb kas ühel või teisel viisil paika panna. Kas [[laip|laibana]] või kuninga [[tööriist]]ana."▼
:"Kuninga tööriistana. Või nii." Mind valdas [[ängistus]]. Põgus nägemus [[kollane|kollaste]] [[tee]]de kohal kummuvast [[sinine|sinisest]] [[taevas]]t ning sellest, kuidas ma ise Tahmiku seljas mööda neid teid rändan, haihtus. Mulle tulid silme ette hoopis oma küütides olevad jahikoerad või peakotiga ja kammitsetud [[haugas]], kes istus kuninga [[ranne|randmel]] ja keda lasti lahti ainult selleks, et ta täidaks kuninga [[käsk]]u.▼
kui tunnetatud paratamatus. Keegi polnud vaba. Ja ei pidanudki seda olema. Juba ainuüksi koolikohustus. See oli riiklikult organiseeritud vabadusevõtmine. Välja hautud kultuuriministri nõupidamisel. Siin polnud tähtis mitte teadmiste vahendamine, vaid see, et lapsed harjuksid kindla päevakava ning parajasti valitseva ideoloogiaga. See oli võimu kindlustamine. Mõni aasta järelevalvet, et ära hoida kõige hullemat. Gümnaasium oli vaikne tegevus kuni täisealiseks saamiseni. Head kodanikud. Kuulekad alamad. Järelkasv pensionisüsteemile. ▼
:"See ei pruugigi nii halb olla," lausus Chade vaikselt. "Suurema osa [[vangla]]test loome me endale ise. Ja iga mees loob ka oma vabaduse." (lk 126–127)▼
* [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000▼
* Sabina lamab kõhuli [[kabel]]i ees mustas rohus, [[raamat]] ees lahti.▼
:"Kõik, mida ma palun, on vabadus," ütleb ta ja vaatab mulle otsa, tema pupillid laienevad hoolimata eredast päikesevalgusest, kuni [[silm]]ast jääb järele ainult must tušš ja ehe [[valu]]. "Ja kui mulle vabadust keelatakse, mida tehakse alati, siis ma võtan ise." (lk 13)▼
* "Jimmie?"▼
:"Jah?"▼
:"Kas tookord ei oleks mitte miski sind siin maailmas kinni hoidnud?"▼
:"Näiteks mis?"▼
:"Ma ei tea, äkki mina..."▼
:"Ole nüüd, Jackie," ütleb Jim naerdes, "see, mis inimesi [[õnn]]elikuks teeb, ei ole kunagi mind õnnelikuks teinud. Ja sina oled alati vaba olnud. Sul pole kunagi [[isa]] vaja olnud ja sa saad vabalt ilma meheta hakkama." (lk 23)▼
* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017▼
* Ma olen vaba inimene. Õppejõud ei pea töö juures tunde täis istuma. Aga ma olen märganud, et kui keegi on kusagil vaba, siis alati aktiveeruvad igasugused bürokraadid ja hakkavad mõtlema, et midagi peab valesti olema: kuidas see tõbras saab nii vaba olla? Ta ju ei taipa, et tööd pole vähem, et tegelik tööaeg võib venida hommikul kuuest öösel üheni ja vahel koguni kuude kaupa.▼
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011▼
▲* Varem tuli lapsed kasvatada eesrindlikeks ja rahuarmastavateks inimesteks, tänapäeval aga vabadeks. Kuid vabadus polnud ju muud kui tunnetatud paratamatus. Keegi polnud vaba. Ja ei pidanudki seda olema. Juba ainuüksi koolikohustus. See oli riiklikult organiseeritud vabadusevõtmine. Välja hautud kultuuriministri nõupidamisel. Siin polnud tähtis mitte teadmiste vahendamine, vaid see, et lapsed harjuksid kindla päevakava ning parajasti valitseva ideoloogiaga. See oli võimu kindlustamine. Mõni aasta järelevalvet, et ära hoida kõige hullemat. Gümnaasium oli vaikne tegevus kuni täisealiseks saamiseni. Head kodanikud. Kuulekad alamad. Järelkasv pensionisüsteemile.
** [[Judith Shalansky]], "Kaelkirjaku kael". Tõlkinud Eve Sooneste. Tänapäev 2012, lk 119
47. rida ⟶ 68. rida:
* [[Fanny de Sivers]], "Igal juhul tuleb elus mõni prohmakas kaela", intervjuu Valve Raudnaskile, rmt: "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III". Koostanud ja toimetanud Arne Hiob. Gallus 2020, lk 374
* Strukturalistidele tähendas range struktuur vabadust. Vabadus on võimalus teha sõltumatuid valikuid rangetes raamides – nagu malemängus, on Herman Hertzberger öelnud. ▼
** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ "Raine Karp kaante vahel"] Sirp, 22.07.2016▼
52. rida ⟶ 77. rida:
* Tegelikult on vabadus alati olemas vaid [[orjus]]e teljel. Keegi peab meid orjama, et me saaksime ennast tunda vabana. Keegi peab palavates ja haisvates [[tehas]]tes meile õmblema riideid ja ketse, et me saaksime kirjutada [[raamat]]uid vabadusest ja tõest, keegi peab meile pumpama [[nafta]]t, keegi peab meile valmistama [[pomm]]e ja [[tank]]e, et me saaksime viljeleda sõjavastast ja ''transgender'' [[kunst]]i.
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 34
* Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka [[vastutus]]t. Muide, see tees käib ka [[võim]]u kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.▼
** [[Ene Ergma]] [https://www.err.ee/1032045/ene-ergma-teadus-ja-vabadus "Teadus ja vabadus"] ERR, 06.02.2020▼
61. rida ⟶ 82. rida:
:Ja sellepärast ongi oluline toetada vabadusi. Igal juhul toetada [[mõttevabadus|mõtte]]-, [[sõnavabadus|sõna]]-, ettevõtlusvabadust. See on see, millest tuleb turvaline [[tulevik]]. Igasugune mõtte- ja tegevusvabaduse piiramine selle nimel, et meil tuleks turvaline tulevik, on silmamoondus. Seda ei tohi lasta juhtuda.
* [[Kersti Kaljulaid]] [https://arvamus.postimees.ee/4265367/kersti-kaljulaid-mul-on-raske-moista-kui-inimesed-utlevad-et-neil-oli-noukogude-eestis-helge-lapsepolv "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv"] Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)
▲* Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka [[vastutus]]t. Muide, see tees käib ka [[võim]]u kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.
▲** [[Ene Ergma]] [https://www.err.ee/1032045/ene-ergma-teadus-ja-vabadus "Teadus ja vabadus"] ERR, 06.02.2020
72. rida ⟶ 99. rida:
* [[Maris Lauri]], [https://www.err.ee/1134750/maris-lauri-vabadusest-ja-vastutusest "Vabadusest ja vastutusest"] ERR, 14.09.2020
▲* Ma olen vaba inimene. Õppejõud ei pea töö juures tunde täis istuma. Aga ma olen märganud, et kui keegi on kusagil vaba, siis alati aktiveeruvad igasugused bürokraadid ja hakkavad mõtlema, et midagi peab valesti olema: kuidas see tõbras saab nii vaba olla? Ta ju ei taipa, et tööd pole vähem, et tegelik tööaeg võib venida hommikul kuuest öösel üheni ja vahel koguni kuude kaupa.
▲** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011
* Me sihid olgu küllaltki täpsustet. Kui vabadus, siis vabadus milleks? Kui omakultuuri viljelemine, siis — mis suunas? Raske oleks rühkida plaanikindlalt uduse sihi suunas.
** [[Rein Taagepera]], "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
* Millal kaotasime vabaduse, millal raiskasime ära toidu ja looduse, seda mõistame alles siis, kui need on läinud.
** [[Rein Taagepera]], intervjuu: [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/lp/rein-taagepera-igatseb-endiselt-kuulen-end-tosin-korda-paevas-utlemas-mare-millal-sa-tagasi-tuled?id=91102123 "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?""] EPL, 25.09.2020
▲* Strukturalistidele tähendas range struktuur vabadust. Vabadus on võimalus teha sõltumatuid valikuid rangetes raamides – nagu malemängus, on Herman Hertzberger öelnud.
▲** [[Karin Hallas-Murula]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raine-karp-kaante-vahel/ "Raine Karp kaante vahel"] Sirp, 22.07.2016
▲* "Sind tuleb kas ühel või teisel viisil paika panna. Kas [[laip|laibana]] või kuninga [[tööriist]]ana."
▲:"Kuninga tööriistana. Või nii." Mind valdas [[ängistus]]. Põgus nägemus [[kollane|kollaste]] [[tee]]de kohal kummuvast [[sinine|sinisest]] [[taevas]]t ning sellest, kuidas ma ise Tahmiku seljas mööda neid teid rändan, haihtus. Mulle tulid silme ette hoopis oma küütides olevad jahikoerad või peakotiga ja kammitsetud [[haugas]], kes istus kuninga [[ranne|randmel]] ja keda lasti lahti ainult selleks, et ta täidaks kuninga [[käsk]]u.
▲:"See ei pruugigi nii halb olla," lausus Chade vaikselt. "Suurema osa [[vangla]]test loome me endale ise. Ja iga mees loob ka oma vabaduse." (lk 126–127)
▲* [[Robin Hobb]], "Salamõrtsuka õpilane". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak, 2000
100. rida ⟶ 113. rida:
* [[Tuula-Liina Varis]], "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk [[Piret Saluri]], 2012
▲* Sabina lamab kõhuli [[kabel]]i ees mustas rohus, [[raamat]] ees lahti.
▲:"Kõik, mida ma palun, on vabadus," ütleb ta ja vaatab mulle otsa, tema pupillid laienevad hoolimata eredast päikesevalgusest, kuni [[silm]]ast jääb järele ainult must tušš ja ehe [[valu]]. "Ja kui mulle vabadust keelatakse, mida tehakse alati, siis ma võtan ise." (lk 13)
▲* "Jimmie?"
▲:"Jah?"
▲:"Kas tookord ei oleks mitte miski sind siin maailmas kinni hoidnud?"
▲:"Näiteks mis?"
▲:"Ma ei tea, äkki mina..."
▲:"Ole nüüd, Jackie," ütleb Jim naerdes, "see, mis inimesi [[õnn]]elikuks teeb, ei ole kunagi mind õnnelikuks teinud. Ja sina oled alati vaba olnud. Sul pole kunagi [[isa]] vaja olnud ja sa saad vabalt ilma meheta hakkama." (lk 23)
▲* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
* Oma universaalse-otsinguis oli Havel ometi veendunud [[Euroopa]] [[missioon]]is ja erilises [[vastutus]]es. [[John Donne]]'i kuulsa [[hingekell]]a löömise motiivi vaimus uskus Havel iga inimese [[kohustus]]se vastutada kogu [[maailm]]a ees, küsides [[idaeurooplased|idaeurooplastelt]] [[tiibetlased|tiibetlaste]] [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumise kontekstis retooriliselt, kas neil on üldse õigust nõuda endile vabadust, nõutamata seda samal ajal kõigile allasurutud [[rahvas]]tele.
** [[Maria Mälksoo]], [https://diplomaatia.ee/ida-euroopa-ideoloogi-lahkumine/ "Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine"], Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012 (järelehüüe [[Václav Havel]]ile)
| |||