Võhumõõk: erinevus redaktsioonide vahel

* Oma lapsepõlvekevadel jooksis Anselm rohelises aias. Üks [[lill]] ema lillede seas, mille nimi oli võhumõõk, meeldis poisile eriti. Ta hoidis põske vastu [[taim]]e kõrgeid helerohelisi [[leht]]i, puudutas õrnalt [[sõrm]]edega nende teravaid tippe, nuusutas sügavalt suurt imeilusat õit ja vaatas kaua sellesse, õie kahvatusinisel keskrool paistsid kollaste karvanääpsukeste read, mille vahelt kulges särav tee õietuppe ja lille kaugesse [[saladus]]se. Seda õit armastas ta väga, silmitses kaua ta sisemust ning nägi kollaseid peeni karvakesi, kord kuningaaia kuldne hekina, kord puiesteena ilusate unelmapuudega, mida ei liiguta ükski tuul, ning nende vahel elavat klaasõrna ja soonilist mõistatuslikku teerada [[sügavus]]se, [[õis]] oli ebatavaliselt avali, kuldsete puude vaheline rada kadus sügavale saladuslikku kurku, mille kohal kummardus kuninglikult violetne [[võlv]] ja heitis nõrku nõiduslikke varje vaikse ootava [[ime]] üle. Anselm teadis, et see on lille [[suu]], et sinises kurgus kollaste ilusate karvakeste taga elavad taime [[süda]] ja mõtted, et kena heledat klaassoonilist teed mööda käivad sisse-välja tema [[hing]] ja [[unistus]]ed.

** [[Hermann Hesse]], "Iiris". Tõlkinud Helle Luht. Looming 12/1978, lk 1637

 

 

* Me sõidame Jeffiga ära just umbes sel ajal, kui iirised aedades võimu [[pojeng]]idele annavad. Seda dekoratsioonide vahetust olen alati mõnuga jälginud, kui iirised – moodsad, tumedad, asümmeetrilised, elegantsed – asenduvad taga-aedade kooritüdrukutega; sulgboades, tugevalt lõhnastatud puhvis pojengidega.

** [[Sandra Steingraber]], "Mina olen ookean". Tõlkinud Ursula Erik. Petrone Print 2009, lk 96

 

==Välislingid==