Silmapiir: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
26. rida:
* Meri, mis laiub minu ees, kui ma kirjutan, pigemini hõõgub kui sädeleb mahedas [[mai]]päikeses. Nüüd, mõõna ajal, toetub meri rahulikult [[rand|rannale]], tema pind on peaaegu puutumatu säbarlainetusest ja vahust. Silmapiiri lähedal on ta tore lillakaspunane, läbistatud korrapäraste sügavroheliste triipudega. Silmapiiril on meri indigo[[sinine]]. Kalda juures, kus minu vaadet raamivad kühmuliste [[kollane|kollaste]] kaljurahnude kerkivad lasud, on heledam [[roheline]] vööt, jäine ja puhas, vähem kiirgav, pigemini tuunjas kui läbipaistev. Me oleme Põhjas, ja särav päikesepaiste ei tungi oma kiirtega mereveest läbi. Seal, kus vagur [[vesi]] kaljusid noolib, on veepinnal ikka veel värvi näha. Pilvitu [[taevas]] on väga kahvatu indigosinise silmapiiri ligidal, millele ta joonistab õrnu hõbedasi triipe. Seniidi ligidal saab [[taevas]] värelevat sinist värvi juurde. Aga taevas on külm, isegi [[päike]] on külm. (lk 8, romaani algus)
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu,
* "Iga kord, kui satun sõnale "horisont", näen seda vaatepilti enda ees."
:Seisame vaikides käest kinni. Silmitseme valge-musti [[põld]]e kuni kõige kaugema sirge jutini välja. [[Taevas]] on sügavsinine.
:"Tegelikult ei ole see horisont," ütleb Anders.
:"Ei ole?"
:"Ei. Seda nimetatakse muud moodi. Mul ei tule meelde, kuidas."
:"Hm."
:Jääme natukeseks seisma.
:"Aga ma saan aru küll, mida sa mõtled," ütleb ta enne, kui hakkame tagasi linna kõndima. (lk 50-51)
* [[Helle Helle]], "Maja ja kodu", tlk Juta Reiska, 2000
==Luule==
| |||