Heeringas: erinevus redaktsioonide vahel

* [Polkovnik Schröder:] "Ei ole [[tänapäev]]al meie vahel enam õiget [[seltsimehelikkus]]t. Mul on meeles, kuidas ennemalt ikka iga [[ohvitser]] [[kasiino]]s omalt poolt elu lõbusamaks püüdis teha. Ma mäletan, et üks ohvitser, keegi [[ülemleitnant]] Dankl, kiskus enese [[alastus|alasti]], viskas põrandale kõhuli, pistis endale heeringasaba [[tagumik]]ku ja etendas meile [[näkineid]]u." (lk 321)

** [[Jaroslav Hašek]], "[[Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil]]", tlk Lembit Remmelgas, 1975

 

* Silkude naelutamine eeskoja välimise ukse külge köstri sünnipäevaks. Kuuvalgel õhtul särasid silgud nagu taevatähed, ja Toots ütles, need olla ilutuled.

** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 190

 

* [Toots:] "Aga seda ma sulle ütlen, Tõnisson: niipea kui ma näen, et ruun hakkab ära väsima, siis ma su silgud võtan ja [[tee]] peale pillun. Siis võid sa sealt mõne aja pärast mööda sõita ja heeringid korjata, sest see, kes külvab [[tuul]]t, lõikab [[torm]]i ja kes külvab silke, lõikab heeringid."

** [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]". Tallinn: Eesti Raamat 1987, lk 172

 

* Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti [[viin|valgest]], sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": heering [[sibul]]aga, [[hapukurk|hapu kurk]], [[juust]], [[vorst]], [[sink]], [[sinep]], [[või]]d ja [[leib]]a, kuum [[teemasin]].

** [[Anton Hansen Tammsaare]], "Tõde ja õigus" II, XXVI ptk

 

* Daanlane, kellel süüa on, [[söömine|sööb]] wähemast wiis korda päewas, ja mida ta sööb, sellest on neli wiiendikku [[suhkur]]datud. [[Magus]]ad on ta leemed ja magusad ta [[puder|pudrud]], magus ta [[liha]], magus ta [[kala]], magus ta [[salat]] — kõik magus isegi hapu kurgini ja hapendatud heeringani!

** [[Eduard Vilde]], "Lunastus", 6. peatükk

 

* "Kalle Blomkvist," mõtles ta, "sa oled üks töllamokk. Tõeline väike töllamokk, see sa oled! Sa oled sama palju meisterdetektiiv, kui mu vanad [[saabas|saapad]]! Siin võivad toimuda kõige jubedamad [[kuritegu|kuriteod]], sina aga seisad rahulikult leti taga ja pakid sisse heeringaid. Jätka ometi seda tegevust, jätka iga hinna eest, siis on sinust vähemalt m i n g i s u g u s t [[kasu]]!" (ptk 8)

** [[Astrid Lindgren]], "[[Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu]]", 8. peatükk. Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]

 

* Tol ajal anti [[laps|lastele]] talvel [[kalamaksaõli]]. Meile andis [[ema]] seda igal õhtul lusikatäie. Musta [[leib]]a lubati peale hammustada või anti koguni lonks musta [[kohv]]i, aga ega see ei võtnud ära seda hirmsalt kalamaksaõli järelmaitset. Võib-olla sellepärast ma ei suudagi palju [[kala]] süüa, eriti just heeringat, kelle [[sool]]ase kuue alt see õlimaitse läbi kummitab, olgugi ta hoolega peidetud [[sibul]]a ja [[hapukoor]]e segu sisse.

** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod". Petrone Print, 2015, lk 24

 

* [[Taevas|Taeva]] öine [[valgus]] näitab [[laud]]a toa nurgas [[aken|akna]] all. Kord kattis seda tikitud laudlina, kord vakstu, kord [[ajaleht|ajalehed]]... Vahel sõtkuti seal piparkoogitainast, kord puhastati seal [[pohl]]i, kord rapiti heeringaid, kord loeti [[piibel|piiblit]], kord kirjutati seal arveid, kord avaldati seal ilukirjas [[armastus]]t, kord löödi laua ümber [[laul]]u, kord võeti napsu, nuteti, kord rebiti seal midagi katki ja parandati ära... (lk 20)

** [[Nora Ikstena]], "Neitsi õpetus". Tõlkinud Kalev Kalkun. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14, lk 20

 

==Vanasõnad==