Patriotism: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Proosa==

** [[Voltaire]], "Filosoofiline sõnaraamat", ptk "Riik"

**(vrdl ptk "Kodumaa", tlk Herbert Stillverk, e.k. 1983: "Kurb on see, et sageli on nii, et arvatakse - kui tahad olla hea patrioot, siis pead olema kõigi teiste inimeste vaenlane.")

 

* Kas te ka teate, et näiteks selsamal [[hetk|silmapilgul]], mil ma teiega vestlen, tapavad sada tuhat meie [[hull]]u suguvenda, kes kannavad [[müts]]i, sadat tuhandet samasugust hingelist, kes kannavad turbanit, ja vastupidi, ning et nii on see tavaks peaaegu kogu maakeral iidsetest [[aeg]]adest saadik. <nowiki>[...]</nowiki> Tegemist on mõne teie kingakontsa suuruse [[pori]]tükiga. Mitte et keegi neist mitmest miljonist mehest, kes end materdada lasevad, himustaksid mõnd kõrrekest sellelt poritükilt endale saada. Asi on hoopis selles, kas see poritükk saab kuuluma ühele mehele, keda kutsutakse sultaniks, või ühele teisele, keda millegipärast kutsutakse keisriks. Kumbki neist pole kunagi näinud ega saa eales nägema seda väikest maalappi, mis on [[tüli]] põhjus, ja peaaegu mitte keegi neist olendeist, kes üksteist vastastikku maha notivad, pole ihusilmaga näinud olevust, kelle pärast nad seda teevad. <nowiki>[...]</nowiki> Muide, mitte neid pole vaja karistada, vaid tubaseid barbareid, kes oma kabinetis lõunasööki [[seedimine|seedides]] annavad käsu miljon inimest maha tappa ja lasevad seepeale suure pidulikkusega [[jumal]]at tänada.

** Voltaire, "Mikromegas"

** Vihje Vene-Türgi sõjale 1735-1739, maatüki all on mõeldud [[Krimm]]i.

 

* Isamaa-armastuse ajel kirjutavad nad asju, mille tõttu meie armas [[isamaa]] naeru alla satub.

** [[Georg Lichtenberg]], rmt: G. C. Lichtenberg. "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud [[August Sang]] ja [[Kersti Merilaas]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 1972, nr 28

 

* Kõigist tundmusist koledaim on see, kui sa usu oma [[rahvus]]esse ja [[isamaa]]sse kaotad.

** [[August Gailit]], "Ristisõitjad"

 

* "Sul on õigus," hüüdis Yossarian vastu. "Sul on õigus, sul on õigus, sul on õigus. Hot dog, Brooklyn Dodgers. Ema õunapirukas. Selle nimel kõik võitlevad. Aga kes võitleb korralike inimeste eest? Kes võitleb selle eest, et korralikud inimesed saaksid rohkem hääli? Patriotismi pole, vaat’ milles asi. Ja matriotismi ka mitte."

* [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 12

 

* Patriotism on alati natuke piinlik. Sest isamaa on paratamatus. Mis seal uhkustada? Sa sündisid sinna ja mis siis? (lk 118)

* Isamaa, ''la Patrie'', võib ju olla ''glorieuse'', kuulsusrikas ja hiilgav, aga ta on alati ka infâme, nagu see Baudelaire’i rändurite-põgenike isamaa, mille eest nad pagevad: nurjatu. Sest iga isamaa on teinud hulga nurjatusi, see tähendab, iga isamaa nimel on tehtud. Linnad... ''enfin''... linnad pole kunagi teisi linnu vallutada tahtnud (vähemasti sestsaadik, kui linn ja riik enam kokku ei lange), aga nad ise on muidugi kõigi vallutuste maiuspalad. Ja mõnes mõttes on neil ükskõik, kellele nad parajasti kuuluvad, sest nad ei kuulu kellelegi. (lk 120)

** [[Tõnu Õnnepalu]], "Pariis (Kakskümmend viis aastat hiljem)". EKSA 2019

 

* Mind üllatas just see [[vaatenurk]], nagu oleks ["Tujurikkuja" lõpulaulus] pilatud [[Alo Mattiisen|Mattiiseni]]-Leesmendi laulu ["Ei ole üksi ükski maa"] ning selle poolt väljendatud [[aade]]t. Mu meelest sai sellisel tõlgendusel olla kaks põhjendust. Esiteks, nii võivad tunda [[inimesed]], kelle jaoks patriotism tähendabki [[ksenofoobia]]t, st need, keda [[laul]] pidigi pilama. Teiseks, nii võivad tunda inimesed, kelle jaoks pagulasteemaga esile kerkinud ksenofoobia pole üldse oluline teema – st nad lihtsalt ei saanud aru pila sihikust; nad arvasid, nagu "Tujurikkuja" tahtnuks öelda, et omaaegse laulu väljendatud [[idee]]d ise on väljanaermist väärt. Neile viimastele ütleksin, et olge rahulikud, te lihtsalt ei saanud nalja mõttest aru, laul polnud siin pila objekt, vaid vahend. Et [[nali]] ei jõua kohale, seda juhtub kõigiga.

* Loomulik on, et jätkuvad vaidlused patriotismi nüansside üle. Aga üks on mu meelest ühine nii konservatiividele kui [[liberaal]]idele (kogu selle paleti mitmekesisuses) – me oleme patrioodid. Nii erinevad, kui me ka pole, peame kõik ju üksteise kõrval elama ka 5, 10 ja 20 aasta pärast, me ei lähe minema ega jäta Eestit teistele. Seega tuleb mul praegusi poleemikaid pidades meeles hoida, et ma pean sinuga ühist kodumaad jagama ka oma ülejäänud elu jooksul ning me loome praegu aluspõhja ühiskonnale, kus peavad hakkama elama meie lapsed. Aga et see oleks elamisväärne ühiskond, elamisväärne [[kodumaa]], selleks peab säilima võime üksteisega suhelda.

** [[Aare Pilv]], [https://arvamus.postimees.ee/3468785/aare-pilv-nuansimeele-kriis "Nüansimeele kriis"]. Postimees, 17. jaanuar 2016

 

* Kriisiajal tulid paljud eestlased koju tagasi, et siin, omade keskel, see aeg üle elada. Nad lendasid mesipuu poole, varjule. Sest me kuulume kokku. Läbi isamaa-armastuse.

* Rahvustunne on ülev tunne. Aga see võib kergesti muutuda väiklaseks, kui meil on kahtlusi oma rahva, keele ja kultuuri turvalise kestmise osas. Me kõik, kes me oleme üle elanud okupatsiooni, elame selle kestmisehirmuga kogu oma elu. Tunnistame seda endale ja teeme, mis oskame, et see hirm eales tõeks ei saaks.

** [[Kersti Kaljulaid]] Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; [https://www.err.ee/1608121261/kersti-kaljulaid-teeme-hoolivat-korruptsioonivaba-enesekindlat-eestit "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit"] ERR, 24.02.2021

 

==Allikata==

** [[Ambrose Bierce]]

 

{{Vikipeedia}}