Redaktsioon: 22. oktoober 2021, kell 21:05 redigeeri Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. detsember 2021, kell 19:17 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 52 037 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
48. rida: :Tavaliselt ma blokin lihtsalt anonüümsed kommentaatorid ära, sest mõned inimesed kirjutavadki iga video alla täpselt sama nilbust ning ma ei pea seda taluma. Miks ma peaksin neile selle kõlapinna andma? * [[Arija Helmvee]], intervjuu: Tuuli Põhjakas, [https://kultuur.postimees.ee/7362181/tiktokker-roosabanaanike-ma-ei-pea-taluma-kui-mulle-halvasti-oeldakse "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!"], Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25 * Tollal ilmus diplomaatilistele [[suaree]]dele veel "metsikuid" [[paša]]sid sisemaalt. Need olid [[barbar]]id, kes seltskondlikke kombeid eriti ei tundnud, kuid olid praktilise mõtteviisiga, sest alati nad "[[vargus\|võtsid kaasa]]" igasuguseid asju. Keegi [[maiasmokk]] nende seast olevat pärast korralikku einestamist terve [[langust]]i taskusse libistanud. Üks noor [[atašee]] märkas seda, haaras [[ülemeelikus]]ehoos kastmekannu ja tühjendas selle paša taskusse, sõnades: "''Votre Excellence a oublie la sauce''". :Noore atašee [[karjäär]] ei olevat olnud eriti edukas. (lk 75) * Teistes Euroopa pealinnades on [[rikkus]] ja [[vaesus]], elegantsed linnaosad ja tööliskvartalid rangelt üksteisest eraldatud, [[Peterburi]]s seevastu oli kõik läbisegi. Uhke [[palee]] kõrval seisis väike, armetu ja madal puulobudik, luksusrestorani kõrval räpane [[kõrts]]. [[Suvi]] polnud Peterburi jaoks õige aeg, "[[seltskond]]" viibis suuremalt jaolt oma mõisates või suvituskohtades. Sellegipärast pani "saartel" asuvate suurte [[restoran]]ide õhtune [[luksus]] imestama: naiste [[dekoltee]]d ulatusid peaaegu nabani ning väärtuslikke ehteid võis näha tohutul hulgal. Oli ka [[kaupmees\|kaupmehi]] [[Nižni Novgorod]]ist ja teistest sisemaa linnadest. Need olid suurt kasvu kandilised räpased habemikud, kes tulid restorani, säärsaapad ja ratsapüksid jalas, jõid palju, lärmasid, möirgasid, [[sülitamine\|sülitasid]] avalikult põrandale ning jätsid [[kelner]]ile sada rubla [[jootraha]]. Õhtuti mängisid "saartel" vene [[mustlased]], kelle muusika erutas veel rohkem kui ungari mustlaste oma. Ka siin vajutasid [[valged ööd]] kõigele ebamaisuse pitseri, kõik mõjus peaproovina päevavalgusega täidetud teatris, mitte aga [[tragöödia]] viimase vaatusena, mis aeglaselt, ent kindlalt lõpule lähenes. (lk 98-99) ** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981 [[Kategooria:Kommunikatsioon]]

Labasus: erinevus redaktsioonide vahel