Sõnavara: erinevus redaktsioonide vahel

* [Simon Darcourt:] Nüüdse aja valge laborikitliga [[preester]] ei anna sulle mitte kui midagi peale pidevalt muutuva sõnavara, ja kuna ta tavaliselt [[kreeka keel]]t õppinud pole, siis ei oska ta neid [[sõna|sõnu]] hääldada, ja sina pead teda pimesi uskuma, sest tema teab seda, mille taipamiseks sina oled liiga loll. See on kõige [[upsakus|upsakam]] ja albim preesterkond, keda [[inimkond]] kogu oma kirjapandud [[ajalugu|ajaloo]] vältel on pidanud taluma, ja selle sümboli- ja metafoorivaegus ning abstraheerimisind juhivad inimkonna kängunud [[kujutlusvõime]] ahermaale. (k 21-22)

** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999

 

* Inglise keele puhtuse kaitsmisega on see häda, et inglise keel on umbes sama puhas kui hoor litsimajas. Me mitte lihtsalt ei laena sõnu, vaid aeg-ajalt on inglise keel jälitanud teisi keeli kõrvaltänavail, et nad seal oimetuks peksta ja sobrada nende taskuis, otsides uut sõnavara.

* Kui [[Liibanon]]i jõudes oli mu sõnavaras täpselt kaks sõna - "jalla" (*lähme!) ja "habibi" (*armas, kallis) -, siis pärast paari nädalat Saifis lugesin enda suureks üllatuseks tahvlilt [[araabia keel|araabiakeelseid]] sõnu ning suutsin poes lihtsamad asjad ära ajada (põhiliselt küll osutades objektile ja öeldes siis selle nime). [[Keeltekool]]is õpetatav sõnavara andis ka esmast aimu [[Beirut]]is tegutsevate välismaalaste profiilist. Õppisime hoolega sõnu nagu MTÜ, sõda, pagulane, konverents, teadusprojekt jne.

** [[Jaana Davidjants]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/90658441/teadueselu-jaana-davidjants-uurides-sojakoldeid-valitoo-volud-ja-valud "Uurides sõjakoldeid - välitöö võlud ja valud"], Delfi, 06.08.2020

 

==Välislingid==