Eesti kultuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
* [[Moraal]] on moraal, see ei saa olla kitsas ega lai. Läänemaine kultuur on jõudnud meieni ainult selle baltisaksa moraali kaudu. [[Sakslased]] on olnud meie rõhujad samuti kui [[venelased]], ja meie oleme neid [[viha]]nud. Aga hoolimata sellest on olnud nende kultuuri mõju meile positiivne. See kultuur on andnud meile sellised suurmehed kui [[Kreutzwald]], [[Jakob Hurt]] ja teised. Mis aga see vene "lai hing" on meile andnud? Ainult [[Jaan Anvelt]]e, [[Hans Pöögelmann]]e, [[Viktor Kingissepp]]i ja marodööre!▼
* Paigatud [[sokk]] oli tõenäoliselt [[inimene|inimese]] viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua [[muster|mustreid]]. Eesti kultuuri [[metafoor]] võiks olla lugu mehest, kes kukkus [[neljapäev]]a õhtul oma sokiauku ja jäigi kadunuks.▼
** [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil III]]"▼
** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]: Tsibihärblase paradigma, teadvuse kiirendi", Välgi metsad: Grenader, 2013, lk 192▼
* Eesti kultuuri üks suuremaid kitsaskohti on sumbumine ahtasse [[arhetüüp]]ide ja kultuurimärkide jadasse, millest enamik ilmutab juba ammu nähtavaid kulumise märke. Me kargame ikka [[verivorst]]i juurest [[regilaul]]u juurde, regilaulu juurest [[kama]]käki juurde, kamakäki juurest [[laulupidu|laulupeo]] juurde, laulupeo juurest [[Jakob Hurt|Hurda]] juurde ja ikka nõnda edasi, edasi ja tagasi. (lk 72-73)▼
▲ * Paigatud [[sokk]] oli tõenäoliselt [[inimene|inimese]] viimane ponnistus teha oma kehakatted isikupäraseks, luua [[muster|mustreid]]. Eesti kultuuri [[metafoor]] võiks olla lugu mehest, kes kukkus [[neljapäev]]a õhtul oma sokiauku ja jäigi kadunuks. (lk 192)
▲** [[Valdur Mikita]], "[[Lingvistiline mets]]: Tsibihärblase paradigma, teadvuse kiirendi", Välgi metsad: Grenader, 2013
18. rida ⟶ 25. rida:
** [[Hasso Krull]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/378 Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku]. Vikerkaar 2013/6. [[Valdur Mikita]] "Lingvistilise metsa" arvustus.
▲* [[Moraal]] on moraal, see ei saa olla kitsas ega lai. Läänemaine kultuur on jõudnud meieni ainult selle baltisaksa moraali kaudu. [[Sakslased]] on olnud meie rõhujad samuti kui [[venelased]], ja meie oleme neid [[viha]]nud. Aga hoolimata sellest on olnud nende kultuuri mõju meile positiivne. See kultuur on andnud meile sellised suurmehed kui [[Kreutzwald]], [[Jakob Hurt]] ja teised. Mis aga see vene "lai hing" on meile andnud? Ainult [[Jaan Anvelt]]e, [[Hans Pöögelmann]]e, [[Viktor Kingissepp]]i ja marodööre!
▲** [[Albert Kivikas]], "[[Nimed marmortahvlil III]]"
▲* Eesti kultuuri üks suuremaid kitsaskohti on sumbumine ahtasse [[arhetüüp]]ide ja kultuurimärkide jadasse, millest enamik ilmutab juba ammu nähtavaid kulumise märke. Me kargame ikka [[verivorst]]i juurest [[regilaul]]u juurde, regilaulu juurest [[kama]]käki juurde, kamakäki juurest [[laulupidu|laulupeo]] juurde, laulupeo juurest [[Jakob Hurt|Hurda]] juurde ja ikka nõnda edasi, edasi ja tagasi.
| |||