Veneetsia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
* Öö Veneetsias! Juba need kaks [[sõna]] on laetud alatedvuses helisevate ülemtoonidega mitte ainult Teatro Verde ruumipoeetikast, vaid ka [[linn]]ast kui hiigelsuurest lavapildist. See ilmneb eriti märkimisväärselt, kui suunata [[pilk]] samal [[saar]]el asuva [[Andrea Palladio]] kavandatud klassikaliste [[sammas]]te ja hiiglaslike [[kolmnurk]]adega renessanss-stiilis kiriku [[torn]]ist üle vee Püha Markuse väljakule ja keskaegsele [[Doodžide palee]]le. Kui sellisele tunnetusele lisada niisuguse paigaga seotud [[mälestus]]i või soovunelmaid, muutub kõik viirastuslikult ebamaiseks. Kaotame [[ajataju]] ja [[eneseteadvus]]e. Jääb vaid ([[Aristoteles]]e sõnutsi) teatris istuvas vaatajas toimuv hingeline õilistumine, nagu muistsel sõõrikujulisel kooriväljakul, kus kohtuvad [[aeg]], [[ring]] ja [[ruum]].
** [[Mardi Valgemäe]], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:120528 "Teatrimaania"], Vikerkaar 7–8/2011, lk 101-124
* Tomile meeldis, et Venezias polnud [[auto]]sid. See andis [[linn]]ale inimliku näo. [[Tänav]]ad on nagu [[veresoon]]ed, mõtles ta, ning [[inimesed]] on [[veri]], mis ringleb kõikjal. Tagasi läks ta teist tänavat pidi, jalutas teist korda üle suure nelinurkse Püha Markuse väljaku. Kõikjal [[tuvi]]d — õhus, kaupluste valgustatud vaateakendel; isegi öösiti paterdasid tuvid möödakäijatel jalus, nagu tutvuksid nemadki vaatamisväärsustega! Kõik ''plaza''<nowiki>'</nowiki>le viivad kaaristud olid kohvikulaudu ja -toole täis, inimesed ja tuvid pidid nende vahelt teed otsima. ''Plaza'' mõlemast äärest kostis grammofonimuusikat, mis sulas [[kakofoonia]]ks. Tom püüdis ette kujutada, missugune on väljak suvepäikeses. Kindlasti kubiseb see inimestest, kes loobivad tuvidele peotäite kaupa teri. (lk 131)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
==Luule==
| |||