Riia: erinevus redaktsioonide vahel

* Ükskord pühapäeva õhtul, kui külamehed Kuuse peresse tulid, kõneles Tõhu Andres, kuidas Prantsus [[Moskva|Moskus]] käinud. Kui Riia all sõditud, siis müdisenud maa ja põrisenud aknaruudud. Hm — hirmus! — [[kivi]]dega purustatud teineteist, kui piigid katki läinud! Oleks tema seal olnud, küll ta siis Prantsusele oleks näidanud! Kas Prantsuse inimesed ka niisamasugused on kui meie? Kas nad siis tõesti inimeseliha söövad? Kuspool küljes peaks küll nende maa olema — kas sealpool [[Peipsi]]t, sealpool Kukulinna või Kõrgepalu? Või seal, kus ilma ots on?

** [[Juhan Liiv]] "[[Vari (Liiv)|Vari]]" (1894)

 

* Seal on aukohal harvade juuste, kandilise näo ja suurte "öökulli-prillidega" kunagise Kaunase Eesti saadiku [[portree]] pisikeses kribukirjas pühendusega "ustavale sõbrale". Mehelt, keda ema nimetas isa kurjaks geeniuseks, Jagoks, kes oma üleoleva suhtumisega "intelligentsi poolest mehest madalamasse olevusse — naisesse" ka isa käitumist [[perekond|perekonna]] suhtes negatiivselt mõjustas. Too jäise pilguga "onu", kellele tema külastuskäigul meie Riia kodus pidin hommikuti deklameerima [[La Fontaine]]'i moraalitsevaid [[valm]]e ja kes, hõbelusikaga nonšalantselt ta oma juhise järgi poolpehmeks keedetud [[muna]] koksides, minu [[prantsuse keel]]e hääldamist parandas. Instinktiivselt tõusis juba siis minus vaen selle tundekülma õpetatud mehe vastu, kes meie isa kui perekonnapea ema etteheitvail sõnul "täiesti ära rikkus", tema [[auahnus]]t ja [[egoism]]i äärmuseni üles piitsutades. (lk 9)

** [[Karin Saarsen]], "Poola suvi. Ühe eesti-poola suguvõsa elupeegeldusi", 1993

 

* Riiga sisse sõites tundsin kohe, et tegemist on suure linnaga. See on teistmoodi tunne, mida [[Tallinn]]as tunda ei saa, [[Tartu]]st rääkimata Suurlinn on koht, kuhu sa võid kaduda ja kus sinuga võib midagi juhtuda. Mingi transformatsioon: sisened ühena, väljud teisena, kui üldse väljud. (lk 266)

* Vana Riia asub ühel pool jõge. [[Daugava]] on Riia kohal juba väga lai ja [[sild|sillad]] on ilmselt üsna hiline nähtus. Nii asuvad teisel pool jõge vaid uusrajoonid. Riias puudub seega kogu see vasak- ja paremkalda asi, mis on [[Pariis]]is ja Tartus. Riia sillad viivad justkui kuhugi mujale, linnast välja, teise linna või teisele maale. (lk 268)

** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002

 

* Meid tuntakse kui [[jääkaru]]de ja vene [[vodka]] maad, rääkimata pidevast Tallinna ja Riia segiajamisest.

** [[August Kull]], Thulema juhatuse esimees, [https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/05/vaata-parimaid-tsitaate-ariplaani-konverentsidelt majanduskonverentsil Äriplaan], 2003

 

* [[Gild]]ide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest [[alkohol]]iga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide [[trahv]]iraamatud, nagu näiteks Riia õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja [[oksendamine|oksendamisest]] avaliku [[Kusemine|urineerimise]] ja [[sittumine|sittumiseni]] välja).