Koduvägivald: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
33. rida:
* Mehel hakkas ebamugav ja siis ajas naise [[vaikimine]] ta marru. Äkki sööstis ta naise poole, haaras sel juustest, tagus teda [[rusikas|rusikatega]], aga samas väsis ta pingutusest. Ammu võttis kõige kopsakama raamatu, mille ta riiulist leidis — "Maailma atlase" — ja virutas sellega nii kõvasti kui jaksas. Mehele lagipähe. Vastu [[jalg]]u. Selga ja õlgu. Kui mees [[teadvus]]ele tuli, pani ta muhke väga imeks. Ta palus [[vägivald|vägivallatsemise]] eest orjalikult vabandust, aga hakkas kohe seejärel kiusama naist juttudega, et see ta välja aitaks. Mis saigi tavaks. Purjus peaga vägivallatsemisele järgnes [[pohmell]]ine [[kius]]. (lk 52)
** [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017
* Tagasi tulles jäi ta platvormile seisma, liikudes seal mõned sammud ringi, ja korraks sattusime sedasi kõrvuti. Siis esitas ema ise mulle oma esimese küsimuse:
:"Kas vanaema enne surma minust ka rääkis?" küsis ta, ja seekord polnud ta hääl pahane.
:Minu silmad ja mõtted olid muu küljes kinni ja vastasin kõigepealt venitavalt: "E-ei." Siis aga tuli mulle meelde, et küsija ongi ju mu ema, ja jätkasin: "Ta ütles mulle ainult, et: äe sa mine kua sohiks nagu su ema."
:Hoop turjale tuli nii ootamata, et ma käpuli kukkusin.
See oli esimene hoop, mis ma elus sain, ja mu füüsiline [[valu]] oli teiste tunnete kõrval hoopis tühine.
:"Hoia sa oma kere, kui sa mõisas peaksid ka niisugust lora suust välja ajama," ähvardas ema lisaks.
:See oli esimene õpetus, mis ma talt sain, aga see ei suutnud mulle veel selgeks teha, et elus on sageli kasulikum [[vaikimine|vaikida]] või [[vale]]tada kui tõtt rääkida.
:Tõmbusin tast eemale ja mul oli suur tegu oma silmadega.
:Elu väljaspool Rummusaaret oli paljastanud juba oma palet, aga ma ei osanud ega tahtnudki talle näkku vaadata. Ikka veel oli mul kindel [[usk]], et mõisa jõudes on kõik halb möödas ja seal algab mul hea ning uus elu. Et ma seal pean elama ema juures, kes oli mu vastu jõudnud olla juba halvem kui ükski teine inimene varem, sellele ma ei osanud nagu mõelda. (lk 20)
* [[Alma Teder]], "Elu õpilane", 1. osa, 1995
==Vanasõnad==
| |||