Õilsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
:see teeb õilsaks"
* [[Konfutsius]], "Vesteid ja vestlusi", tlk [[Linnart Mäll]], 1988
* Õilsaid [[mees|mehi]] leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et mai[[päike]] paistis erilise selgusega ning et [[linn]]as toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid [[mõte|mõtteid]]. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste [[sõna]]dega, mis direktori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "Ilma tõttu jäävad kaks viimast tundi ära."▼
** [[Astrid Lindgren]], "[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]", 1. ptk▼
* Me ei tunne end kusagil nii hubaselt nagu oma sünnipaigas, kus [[asi|esemed]] muutuvad meile kalliks, enne kui me kogeme, mis on valikuraskus, kus väline [[maailm]] näib meile ainult omaenda olemise jätkuna: me tajume ja armastame seda nagu omaenda olemasolutunnet ja oma luid-liikmeid. [[Oksjon]]ile pandult võiks meie varajase lapsepõlvekodu mööbel näida liiga tavalisena, isegi inetuna; nõudlikum maitse põlgaks selle ära; ja kas ei ole püüdlus oma ümbrust järjest kaunimaks ja kaunimaks muuta see õilis omadus, mis eraldab inimest elajast, või, kui soovitakse täpsemat definitsiooni - mis eraldab [[Inglased|inglise inimest]] võõramaistest elajatest?
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", II raamat, 1. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 139
* Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". [[Mõistus]]e harjutamine ja õilsate [[tunne]]te arendamine on mõlema [[täiuslikkus]]e jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")▼
** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846▼
24. rida:
* [Nero Wolfe:] Ma vihkan [[klišee]]sid, eriti selliseid, mida on kasutanud juba fašistid ja kommunistid. Sellised väljendid nagu ''suur ja õilis eesmärk'' ning ''töö vilja röövimine'' haisevad pärast seda, kui neid on kasutanud [[Hitler]] ja [[Stalin]] ning teised nendesarnased satikad. Pealegi, meie sajandil toimuva [[teadus]]e võidukäigu ajal pole [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[vabadus]]e nõudmine midagi erilist. See peaks olema iseenesestmõistetav. (lk 27)▼
** [[Rex Stout]], "Must mägi", tlk Taivo Varjo, 2010▼
▲* Õilsaid [[mees|mehi]] leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et mai[[päike]] paistis erilise selgusega ning et [[linn]]as toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid [[mõte|mõtteid]]. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste [[sõna]]dega, mis direktori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "Ilma tõttu jäävad kaks viimast tundi ära."
▲** [[Astrid Lindgren]], "[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]", 1. ptk
* Tõsi aga on, et [[allakäik|allakäigust]] kui sellisest on omamoodi tore, esteetiline ja isegi õilis rääkida - vaatad päikeseloojangu ja varemete poole tagasi ja ohkad.▼
** [[Janar Ala]], "Koroonaviirus tappis ajakirja", Postimees, 6. august 2020, lk 16▼
* Õilis hing on see, kes saab aru, et koeral on janu, ja annab talle juua.
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[LR]] 2/1974, lk 44
* [Padre Blazon:] [[Pühak]] saavutab võidu [[patt|patu]] üle. Jah, aga suurem osa meist sellega hakkama ei saa, ja kuna me pühakut [[armastus|armastame]], ja tahame, et ta rohkem meie moodi oleks, omistame talle [[viga|vigu]]. Muidugi mitte alati seksuaalseid. [[Aquino Thomas]] oli tohutu paks, [[Püha Hieronymus|Pühal Hieronymusel]] oli kole äkiline meel. See lohutab pakse mehi ja turtsakaid mehi. Inimsugu ei kannata veatust... ta lämbuks selle kätte. Ta nõuab, et isegi pühak peab [[vari|varju]] heitma. Kui nemad - need pühad inimesed, kes on elanud nii õilsalt ja ikkagi kannavad oma varju kaasas - Jumala juurde pääsevad, no siis on ka meist kõige hullemal [[lootus]]t.▼
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 174<!--kontrollida!-->▼
▲* [Nero Wolfe:] Ma vihkan [[klišee]]sid, eriti selliseid, mida on kasutanud juba fašistid ja kommunistid. Sellised väljendid nagu ''suur ja õilis eesmärk'' ning ''töö vilja röövimine'' haisevad pärast seda, kui neid on kasutanud [[Hitler]] ja [[Stalin]] ning teised nendesarnased satikad. Pealegi, meie sajandil toimuva [[teadus]]e võidukäigu ajal pole [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[vabadus]]e nõudmine midagi erilist. See peaks olema iseenesestmõistetav. (lk 27)
▲** [[Rex Stout]], "Must mägi", tlk Taivo Varjo, 2010
* [Georges Frédéric Parrot:] Et elada [[õnn]]elikult - ja mis muu üldse on meie eesmärk? -, peavad inimesel olema [[teadus]]ed. Teadus toidab tema hinge, loob kindlustunde, et üle saada raskustest, on õilis naudinguallikas vabadel [[tund]]idel ja võimaldab teha paljusid asju. Nii et teadus ülendab inimese loomust, ülendab [[mõistus]]t, sealt lähtuvad täiesti uued võimalused. Mida rohkem on meil teadust, seda sõltumatumalt teistest me võime elada. Teadus teeb meid õnnelikuks ja on seetõttu oluline [[haridus]]e osa.▼
** [[Meelis Friedenthal]], "Vaim masinas", Looming 8/2017 (lk 1088-1102), lk 1089▼
▲* Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks ''harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg''. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". [[Mõistus]]e harjutamine ja õilsate [[tunne]]te arendamine on mõlema [[täiuslikkus]]e jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ''ei saa varjata''. ("Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule")
▲** [[Judith Montefiore]], "Juudi käsiraamat", 1846
50. rida ⟶ 43. rida:
</poem>
* [[Karl Ristikivi]], "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 42
▲* [Padre Blazon:] [[Pühak]] saavutab võidu [[patt|patu]] üle. Jah, aga suurem osa meist sellega hakkama ei saa, ja kuna me pühakut [[armastus|armastame]], ja tahame, et ta rohkem meie moodi oleks, omistame talle [[viga|vigu]]. Muidugi mitte alati seksuaalseid. [[Aquino Thomas]] oli tohutu paks, [[Püha Hieronymus|Pühal Hieronymusel]] oli kole äkiline meel. See lohutab pakse mehi ja turtsakaid mehi. Inimsugu ei kannata veatust... ta lämbuks selle kätte. Ta nõuab, et isegi pühak peab [[vari|varju]] heitma. Kui nemad - need pühad inimesed, kes on elanud nii õilsalt ja ikkagi kannavad oma varju kaasas - Jumala juurde pääsevad, no siis on ka meist kõige hullemal [[lootus]]t.
▲** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 174<!--kontrollida!-->
▲* [Georges Frédéric Parrot:] Et elada [[õnn]]elikult - ja mis muu üldse on meie eesmärk? -, peavad inimesel olema [[teadus]]ed. Teadus toidab tema hinge, loob kindlustunde, et üle saada raskustest, on õilis naudinguallikas vabadel [[tund]]idel ja võimaldab teha paljusid asju. Nii et teadus ülendab inimese loomust, ülendab [[mõistus]]t, sealt lähtuvad täiesti uued võimalused. Mida rohkem on meil teadust, seda sõltumatumalt teistest me võime elada. Teadus teeb meid õnnelikuks ja on seetõttu oluline [[haridus]]e osa.
▲** [[Meelis Friedenthal]], "Vaim masinas", Looming 8/2017 (lk 1088-1102), lk 1089
* Kui üleilmsele vastutustundetusele lisandub sama ka [[kodu]]s, on [[tulevik]] tume või vähemalt mitte me endi kätes. Sestap peaksime Eestis kodanikuõilsuse au sisse tõstma ja põlgama valemängu kõigis selle avaldumisvormides. See pole üleskutse ängistavale tõsidusele – hea [[huumor]] kaunistab kõiki riigi[[võim]]u tasandeid kohtupidamisest [[Riigikogu]] istungi ja koduse valimisväitluseni. Ent aumõiste tuleks uuesti üles leida ja seda elus hoida.
** [[Ülle Madise]], [https://www.err.ee/913716/ulle-madise-kodanikuoilsuse-voimalikkusest "Ülle Madise: kodanikuõilsuse võimalikkusest"], ERR, 23.02.2019
▲* Tõsi aga on, et [[allakäik|allakäigust]] kui sellisest on omamoodi tore, esteetiline ja isegi õilis rääkida - vaatad päikeseloojangu ja varemete poole tagasi ja ohkad.
▲** [[Janar Ala]], "Koroonaviirus tappis ajakirja", Postimees, 6. august 2020, lk 16
==Luule==
| |||