Lilli Promet: erinevus redaktsioonide vahel

* Meie kodus oli veel üks raamat - Eiseni tondilood, sest isa armastas peale luuletuste ka mütoloogiat, maalis kratte ja luupainajaid, mida ta Tallinna kassapidajatele ja pangaametnikele müütas. Ma jagasin tema vaimustust päeval, öösiti magasin, pea teki all, ja võtsin õhku läbi pisikese ambrasuuri.

:Ka keldrisse ei julgenud minna, ning kui üksi koju jäin, pugesin hämara tulles laua alla. (lk 11)

* Meie eesti keele õpetaja tuleb meelde kahel põhjusel: ta õpetas meid Koidulat armastama ja tegema rokokoolikke reveransse. Esimese eest süur tänu. Teist ei läinud elus vaja - 1940. aasta tuli päästma. (lk 13)

* Sügavate teatrielamuste mõjul otsustasin kunagi ka ise näidendi kirjutada. Kirjutasingi. Viisin Panso kätte. Pärast seda pole me enam teineteisega rääkinud. Panso käib minust kauges kaares mööda, ning kui juhtubki vastu tulema, siis vahib majakatuseid. Ma saan temast täielikult aru. Nüüd on Ird mitu korda mind ärgitanud näidendit kirjutama, aga ma olen kavalaks läinud, ei taha kaotada tema head arvamust. (lk 14)

 

* Nimelt seadis kirjanike loomingulise maja naabruses olev tervishoiutööliste puhkekodu valjuhääldaja puu otsa. Kirjanikud kannatasid raskelt kaks päeva ja saatsid siis oma tuntumad ja nimekamad esindajad läbirääkimistele.

:Ning valjuhääldaja jäi.

* "Piinlik lugu", lk 104

:Samas ajalehenumbris ilmus ka luuletus. Poeet oli teiste käest laenanud oma teosele sisu, kujundid, riimid.

:Ilus luuletus tuli. (lk 173-174)

* Kui ettevaatlikult ja harva me oleme viimasel ajal kõnelema hakanud autorite ideoloogilisest palgest, poliitilistest ideaalidest ja tõdedest, mille nimel nad meie sotsialistliku ühiskonna hüvanguks töötavad. See on nüüd peaaegu nagu põrandaalune jutt. (lk 174)

** "Keeleveskilisi töid"