Kalliskivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
* Arvukalt on väikestel tänavatel [[juveelipood]]e. Nende kaubarohkus oleks isegi imedega harjunud [[Aladdin]]i hämmastama pannud. Nõiduse väeta täidavad siin karbikesi ja kastikesi rubiinid, smaragdid, briljandid, ametüstid, topaasid, safiirid, kuukivid, tiigrisilmad ja pärlid, kriitvalgest kuni soeroosani. Neid mitme värvilisi kive vaadates jääb mu süda külmaks. Ma ei suuda aru saada, miks raiskavad inimesed terveid varandusi, et neid endale saada. Alles siis, kui kullassepp nad kunstipäraseks ehteks on töödelnud, kui nad pole enam [[kivi]]d, vaid kaunistused, pääseb mõjule nende tegelik [[ilu]]. Kui nad on asetatud sametpolstrile sõrmusekivina, on mõistetav ka hind, mille [[juveliir]] ruupiates nimetab. Lanka, sa kalliskivide saar, mind rõõmustavad küll rohkem sinu [[džunglid]] kui su [[aaretekambrid]]! (lk 10)
** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973
* Miks peaks kalliskivi meile ilus paistma? [[Briljant]] on nagu kobar[[prisma]]. Briljanti tungiv valgus põrkub selles rikošetiga, peegeldub selle tagapinnalt ja pillub värve heldemalt kui tavaline klaasprisma. Osav teemandilihvija paneb valguse kivi paljudes tahkudes sähvima ja nurga all kivist välja kiirgama. Pöörake briljanti pihus, ja te näete üht puhast värvi teise järel. [[Vaheldusrikkus]] on see, millega [[mateeria]] elus asju õnnistab. Me näeme [[elu]] energiat, liikumist ja vahelduvaid värve, mis on vangistatud väikese briljandi ahtrasse ruumi, mis kiiskab ühel hetkel otsekui neoon ja heidab järgmisel välja valgussaableid. Meid valdab [[imetlus]]: kõik on nihestunud, süüdatud on võlulõke, elutu ärkab ootamatu välgatuse saatel ellu ja alustab leekide keskel kerget üürikest [[tants]]u. (lk 316)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
==Luule==
| |||