Sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
102. rida:
* Asjaolu, et agressioonikeeldu kahjuks pahatihti rikutakse (maa peal), ei tähenda, et keeldu ei oleks olemas. Seda tunnustavad tavaliselt isegi agressiivsed riigid sellega, et otsivad [[agressioon]]ile ettekäändeid ega ütle lihtsalt, et läksid teisele kallale. Kas on tegemist kaasmaalaste kaitsega või ajalooliste piiride taasloomisega, aga ükskõik kui läbipaistev ettekääne ka ei oleks, ollakse ikkagi päri sellega, et lihtsalt kallale tungida teistele ei tohi.
** [[Katrin Nyman-Metcalf]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/27360 "Kosmos – lähituleviku sõjatander?"], Vikerkaar 9/2021
* Varem algasid sõjad lippude, paraadide ja sõjakuulutusega, millest võis minna veel nädalaid-kuid sõjategevuse alguseni. Tänapäeval on mõned asjad arusaadavalt teisiti. Usutavasti olid – peale sõjaväelaste ja teenistuste – esimesed Euroopas, kes [[Venemaa]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|rünnaku algusest Ukraina vastu]] teada said, [[lennukontroll]]i ametnikud.
* Inimlikult võttes polnud selles midagi imekspandavat. Kaks põlvkonda vahet muudab [[õudus]]ed teoreetiliseks, eks. Kanada ajaloolane [[Margaret MacMillan]] kirjeldab suurepärases uurimuses "The War That Ended Peace" (2014), kuidas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelses Euroopas oli sõda miski, mis terve sajandi, alates [[Napoleon]]i ajast, kas toimus kiiresti ja väikeste valudega (Saksamaa ühendamise sõjad 1864–1871) või toimus kaugel ega puutunud otse eurooplastesse (koloniaalsõjad). [[Krimm]] ja Donbass tundusid sajand hiljem samasse kategooriasse kuuluvat.
** [[Matti Maasikas]], [https://www.err.ee/1608618520/matti-maasikas-geopoliitika-hammustab-valusalt "Geopoliitika hammustab valusalt"], ERR/Diplomaatia, 04.06.2022
==Allikata tsitaadid==
| |||