Ellujäämine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
63. rida:
* Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju [[sõnum]]it saata; paljud [[aisting]]ud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb [[tõlge|tõlkes]] kaduma või [[tsensuur|tsenseeritakse]] välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie [[närv]]id ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. [[Keha]] ei püri [[tõde|tõe]], vaid ellujäämise poole. (lk 341-342)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
* Millega puud koju tuua? Millega vesi? Selleks on vaja [[käru]]. Kust seda saada? Tuleb peale suuremat õhulööki minna otsima inimesi, kes on oma käru juures surma saanud. Mõhhailo läheb. Tal on käru vaja. Maas on naise surnukeha. Käed ja jalad põlenud. Surnu kõrval on käru. See on nüüd vaba. See saab nüüd Mõhhailo omaks. Sellega saab ta koju puid ja vett vedada. Kärust saab surma ja elu kohtumispaigas ellujäämise vahend. Neid müüakse, vahetatakse. Jälgitakse kärude vabanemist, sest neid saab toidu vastu vahetada.
** [[Vahur Laiapea]], [https://www.postimees.ee/7535358/3000-kilomeetrit-mariupoli-porgust-eestisse "3000 kilomeetrit Mariupoli põrgust Eestisse"], Postimees, 1. juuni 2022
| |||