Dogma: erinevus redaktsioonide vahel

 

* Tänapäeva [[vaidlus]]tes kohtame tobedat vastandamist: väidetakse, et mingeid arusaamu võib õigeks pidada ühel ajastul, kuid ei või õigeks pidada teisel. Meile öeldakse, et mõned dogmad olid usutavad kaheteistkümnendal sajandil, kuid ei ole usutavad kahekümnendal. Samahästi võiks öelda, et teatud [[filosoofia]]t võib uskuda [[esmaspäev]]iti, kuid ei või uskuda [[teisipäev]]iti.

** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Maailma lipp", rmt: "Õigest usust", tlk Tiia Rinne, 2011, lk 96-97

 

* Mingil moel on tuldud veidrale [[mõte|mõttele]], et [[ime]]de eitajad uurivad neid erapooletult ja ausalt, imedesse [[usk]]ujad aga aktsepteerivad neid ainult mingi dogma mõjul. Lugu on hoopis teisiti. Imedesse uskujad aktsepteerivad neid (õigustatult või ekslikult), sest nendel on imede sünni kohta tõendeid. Imedesse mitteuskujad eitavad imesid (õigustatult või ekslikult), sest seda nõuab nende dogma.

 

* [Liselotte Vitzlipützli:] Oh seda [[ristiusk]]u! Ka siis, kui keegi vannub, et ta sellesse ei usu, on tal lihas ja luus tuhat viissada aastat kristlust, mis lõid meie [[maailm]]a, ja ta tahab näidata, et võib olla kristlane ilma Kristuseta. Säärased on kõige hullemad: nad on dogma järgi karmid ilma [[müüt]]ide [[luule]]lise [[ilu]]ta.

** [[Robertson Davies]], "Viies osaline", tlk [[Mati Soomre]], 1990, lk 226

 

* Kas ei peaks valgustatuse ja [[kultuur]]i levitamine olema tsentraliseeritud [[riik|riigis]] lihtsam? Valitsejal on vähemasti teoreetiliselt lihtsam saavutada [[täiuslikkus]]t (milleni ta väidab enese niikuinii olevat jõudnud) kui harilikul surelikul. Sellest on kirjutanud [[Jacques Rousseau|Rousseau]]. Kahju küll, et [[Venemaa]]l midagi niisugust ei juhtunud. Sel maal, mille paindlik [[keel]] on suuteline väljendama inimhinge kõige peenemaid nüansse, milles on otse uskumatut eetilist tundlikkust (tema muidu nii traagilise ajaloo üks häid külgi), olid olemas kõik eeldused saada kultuuri ja vaimu paradiisiks, tõeliseks [[tsivilisatsioon]]i lipukandjaks. Selle asemel sai temast [[igavus|igav]] [[põrgu]], kus valitsevad närune materialistlik dogma ja halenaljakad tarbijalikud püüdlused.

** [[Jossif Brodski]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja [[Kersti Unt]]. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28

 

* Lõpuks, arvestades neegrirassi madalat positsiooni [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikides]], kus [[neegrid]] elavad kõige tihedamas kokkupuutes moodsa [[tsivilisatsioon]]iga, ei tohi me unustada, et rassidevaheline vastuseis on lepitamatum kui iial varem ning et neegrirassi alaväärtuslikuks pidamine on dogma [---]. See on neegrite edule ja [[progress]]ile kohutav takistus, isegi kui [[kool]]id ja [[ülikool]]id on neile avatud. Me võiksime pigem imestada, kui palju on lühikese ajaga kõigi raskuste kiuste korda saadetud. On võimatu ennustada, kui palju võiksid neegrid saavutada, kui neil oleks võimalik elada valgetega täiesti võrdsetes tingimustes.

** [[Franz Boas]], "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013, lk 29

 

<poem>

[[Aade]]te hõljuv tants

* [[Heiti Talvik]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kohtup%C3%A4ev/Jumalate_h%C3%A4maras "Jumalate hämaras" 6] kogust "Kohtupäev" (1937)

 

{{Vikipeedia}}