Traktor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
==Luule==
<poem>
Traktor rõkatab uitsesse, vihma jalga,
külamees põllule teel,
kühmus ja mõtlik, edasitõtlik,
eks taas oma lõputut [[kevad]]et alga.
</poem>
* [[Mats Traat]], "Veeminek", rmt: "Septembrifuuga", lk 5
<poem>
Üks valing lõppenud, ju teine mustab kagu,
kui parem maailm pilguks helgib pilvelahk.
[[Kombain]] kuid nurmel seisab, järel porivagu,
ees läbikasvav [[rukis]] mullakarva, hahk.
Ta rattaid kaevab raevukalt ja kannab hagu,
[[hing]] [[vihm]]ast haige, rügamisest leemel nahk.
Ei jaksa traktorgi, liig hull see põhjalagu...
</poem>
* [[Mats Traat]], "Kombainer", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 34
<poem>
tõusis [[tuul]]
ja viis põllult ära traktori
kõige tavalisema traktori
metalse ja tüseda
mulla [[tolm]] jäi aga sinna
kus ta oli
traktor lendab üle kolhoosikeskuse
[[traktorist]] näeb esimeest käega vehkimas
ometi ei tea ta mis teha
võtab nahkjopi taskust priima
ja läidab [[sigaret]]i
püüdes mõtteid koguda
</poem>
* [[Andres Ehin]], "Veeminek", rmt: "Uks lagendikul", 1971, lk 11
<poem>
[[Tänav]] on kõledalt tühi,
[[kojamehed]] veel ei pühi
ja naabertänavätes haigutavad
tsaariaegsed eluasemed,
mida täna
hakkab traktor
[[olematus]]se pühkima ...
</poem>
* [[Helgi Muller]], "Pisut Pärnu maantee biograafiat", rmt: "Tähesärk", 1963, lk 44
<poem>
[[Mets]]ade taga [[piip]]u popsab
traktor.
Uniseid [[nägu]]sid
on täis meie [[õu]].
Töökale päevahakule
noogutan.
Räsin siis õlule [[ämbrid]]
[[kaelkoogud|kaelkookudega]].
</poem>
* [[Helgi Muller]], "Hommikul vara tõttan ma kaevule", rmt: "Tähesärk", 1963, lk 70
<poem>
Traktor künnab [[põld]]u vilja kannab puu
"Rahva Hääl" ei valeta ei suitse ta suu
</poem>
* [[Villu Tamme]], "Tere perestroika", rmt: "Tuvi oli tihane", 1992, lk 49
<poem>
[[mets]]as kannan juustes [[ämblik]]uvõrguloori.
48. rida ⟶ 121. rida:
* [[Heljo Mänd]], "Suveõhtul", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 38-39
==Proosa==
* [Suurest Depressioonist Läänes:] Kõiges on süüdi [[masin]]ad? Laostunud [[farmer]]id tõenäoliselt ei lugenud "majandusteadlaste" sügavamõttelisi artikleid, vaid jätsid ilma nende nõuannetetagi hea meelega masinatega jumalaga. Sest traktoritele on vaja [[bensiin]]i, bensiini eest tuleb maksa, [[raha]] aga farmeritel ei ole. Neil on [[vili|vilja]], neil on palju [[kaer]]a, mida keegi ei osta, mida aga [[hobused]] söövad hea meelega. Kas pole siis parem müüa see ablas traktor ja osta mehaanilise jõu asemele elavad hobused? Need ajad on möödas, kus traktorid tõrjusid välja hobused. Nüüd on kõik vastupidi: [[aeg]] läheb tagasi!<!--//-->
:Muide, ei olegi nii kerge müüa traktorit. Kõik müüvad nüüd midagi, ostjaid jääb aga iga päevaga vähemaks ja vähemaks. Ja kellele on vaja traktorit, kui niigi pole vilja kuhugi panna? Milleks külvata [[puuvill]]a, kui miljonid [[värtnad]] on määratud lõhkumisele? Kõik on segi läinud selles pahupidipööratud maailmas... (lk 8-9)
* Ainult teadus ja tehnika võisid mahajäänud põllundust kiiresti edasi viia. Aga traktorit poleks kitsastel talupoegade põlluribadel kusagil olnud ümbergi pöörata ja agrotehnikatki saab edukalt kasutada ainult laiadel, avaratel põldudel. Et avada masinaile ja teadusele ligipääs maale, oli vaja hävitada igivanad piiritulbad ja luua suurmajapidamised, sest ainult need võisid varustada kasvavat tööstust toiduainete ja toorainega. (lk 33)
* Ja stalingradlased saavutasid lühikese ajaga võidu. Tehas laskis omа elu esimese poolaasta jooksul välja kõigest tuhat traktorit, 1931. aastal aga andis ta meie maale juba umbes 18 500 masinat ja 1932. aastal isegi üle 28 500 masina. Stalingradi traktoritehas näitas tegelikus elus, kuidas uue üles- ehitustöö entusiasmi täiendab õppimise entusiasm.
:Ameerika ajakiri "Canadian Farm Imelmente" kirjutas 1931. aastal: "Stalingradi traktoritehase läbikukkumise tagajärjel tuleb Nõukogude Liidul uuesti osta traktoreid välismaalt, välismaa aga võib-olla, ei anna neid, et nurja ajada Nõukogude viisaastak."
:Tehas ei kukkunud läbi ja viisaastak täideti enne tähtaega.<!--//-->Välismaa traktoreid aga ei olnud meile enam tarvis: peale Stalingradi tehase ehitasime traktoritehased Harkovisse ja Tšeljabinskisse. Üle miljardi rubla valuutas oli kulutatud traktorite ostuks välismaalt. Oma traktoritehaste sisustamiseks kulus kolm ja pool korda vähem — 320 miljonit rubla —, ja see vabastas meid alatiseks välismaa külalistest nõukogude põldudel. (lk 34-35)
* A. Šur, "Sammu kiirenda, minu kodumaa", 1948
==Välislingid==
| |||