Maailma lõpp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
15. rida:
:Viimast korda. (lk 17)
* [[N. K. Jemisin]], "Viies aastaaeg", tlk Sash Uusjärv, 2018
 
 
* Ta ärkas tavalisel ajal, lõdisedes, ja kui ta tahtis kohvivett keeta, polnud kütet ega [[elekter|elektrit]]. [[Mets]] teispool kardinaid võinuks koosneda klaasist, nõnda sädeles see [[kuu]] viimastes kiirtes. Öö sügavuses settinud jääkiht sarnanes põldudel ja puudel vaiguga. Ta oli olnud nii purjus, et teda ei äratanud vägevategi okste murdumine, mis vedelesid ümberringi pimedusse kukkunult, rabatud kui varitsuseohvritest sõdurid. Vaevaliselt lükkas Lancelot lahti majakese rulooga ukse. Ta tegi ühe enesekindla sammu õuejääle, ja ehkki viivu [[libastumine|libises]] ta nõtkelt, [[arabesk]]i sooritav nõrk jalg pikalt taga, kraapsas parem varvas kivi, pidurdades jala libisemise, keha liikus edasi, ta pöörles värtnana ning prantsatas sedavõrd ägedalt sabakondile, et oli sunnitud veerema küljeli ja krigistama hambaid. Kaua oigas ta valudes. Püsti ukerdades kleepus põsk jääl, ta rebestas pealmisi nahakudesid, ja kui ta puudutas [[marrastus]]t, said sõrmeotsad natuke veriseks.<!--//-->
:[[Mägironija]]na tõngus ta käsikaudu taas verandale ja majakesse, kus ta lebas põrandal ja hingeldas. Vana hea pakasetaat, mõtles ta. Õigus oli neil, kes ütlesid, et maailm lõpeb jääs. [Nad eksisid. See lõpeb tules.] (lk 130-131)
* [[Lauren Groff]], "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017
 
==Luule==