Vincent van Gogh: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
16. rida:
* Ehkki teada tõsiasi on see, et van Gogh oma [[kõrv]]a ära lõikas, lõi ta ennast ka nuiaga, käis igal [[pühapäev]]al mitmel [[jumalateenistus]]el, magas laudplangul, nägi veidraid religioosseid nägemusi, jõi [[petrooleum]]i ja sõi värvi. Praegu arvavad uurijad, et mõni van Goghi stilistilistest [[veidrus]]test (näiteks kiirtepärjad tänavalaternate ümber) ei pruugi sugugi olla tahtlik moonutus, vaid oli tingitud tema [[haigus]]est, või õieti tema kasutatud värvilahustite ja [[vaik]]ude tekitatud mürgistusest, mis võis tema [[silm]]i sedavõrd kahjustada, et ta nägi valgusallikate ümber [[halo]]sid. [[Patrick Trevor-Roper]]i järgi, kelle teoses "Maailm läbi töntside silmade" uuritakse maalikunstnike ja luuletajate nägemishäireid, olid van Goghi [[depressioon]]i võimalike põhjuste seas "ajukasvaja, [[süüfilis]], magneesiumipuudus, oimusagaraepilepsia, digitaalisemürgistus (mida manustati epilepsia raviks ja mis võis tekitada kollase nägemise) ja [[glaukoom]] (mõnedel [[autoportree]]del on näha laienenud parem pupill, ja van Gogh maalis tulede ümber värvilised halod)." (lk 305)
** [[Diane Ackerman]], "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005
 
 
* Kas sa seda tead, kust Van Gogh pärit oli, Michael?
:Jaa. [[Holland]]ist. Nagu [[Vermeer]].
:Näed - ta teab tõesti palju, ütles Ellis.
:Õige, ütles Dora. Hollandist. Ja värvid, mida ta seal tundma õppis, olid [[muld|mulla]] värvid, tumedad värvid, teate küll, pruunid ja hallid. Tumerohelised. Ja [[valgus]] oli seal samasugune nagu siin, lame ja mitte kuigi inspireeriv. Ja ta kirjutas oma vennale Theole, et tahab kohutavalt lõunasse sõita - [[Prantsusmaa]]le, Provence’i — et midagi teistsugust otsida, teistsugust maalimisviisi. Et paremaks [[kunstnik]]uks saada.
26. rida ⟶ 27. rida:
:Mina arvan ka nii, ütles Dora. Aasta oli 1888 ja ta ootas enda juurde ühte teist kunstnikku, Paul Gauguini. Öeldakse, et üsna tõenäoliselt maalis ta "Päevalilled" Gauguini toa kaunistamiseks. Tegi neist mitu varianti ka, mitte ainult selle ühe. Aga see on nii armas mõte, on ju? Mõned ütlevad, et see pole tõsi, aga mulle meeldib mõelda, et on. Et ta maalis [[sõprus]]e ja tervituse märgiks lilli. [[Mehed]] ja [[poisid]] peaksid suutma ilusaid asju teha. (lk 41)
* Viisteist [[päevalill]]e, mõni täies õies, mõni juba närtsimas. Kollane [[ooker|ookrini]] ulatuval kollasel pigmendil. [[Kollane]] savivaas, mida kaunistas üle keskkoha tõmmatud täiendvärvi [[sinine]] joon. Originaali oli maalinud üks maailma kõige [[üksindus|üksildasemaid]] mehi. Aga see oli maalitud pöörases optimismi- ja tänulikkuse- ja lootusehoos. Kollase värvi transtsendentse jõu pühitsemiseks. (lk 74)
** [[Sarah Winman]], "Plekkmees". Tõlkinud [[Mirjam Parve]]. Varrak, 2019
 
===Luule===
<poem>
ÜKSKORD, kui [[Maa (planeet)|Maa]]
on täitsa inimtühi,
(et kus need jäid, ei ole praegu teema)
kunst-saalides kunst-teosed peavad pühi.
[[Natüürmort]] näoga lahingmaali vastu,
ja rõõmustagu iga raamist-lastu
ja kestku [[tants]]ukeerd ja tantsukurv.
Üks äraeksind äralõigat [[Kõrv]] —
mis kaunist [[muusika]]t ta kuulma pidi!
</poem>
* [[Mari Vallisoo]], "ÜKSKORD", Looming 11/2007, lk 1607
 
==Välislingid==