Helga Pärli-Sillaots: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Helga Pärli-Sillaots''' (aastani 1933 '''Helga Sillaots''', abielus '''Helga Pärli'''; 10. september / 23. september 1912 Tartu – 21. detsember 1939 Rakvere) oli eesti kirjanik. ==Improvisatsioon mängutoosis== Helga Pärli-Sillaots, "Improvisatsioon mängutoosis. Karjäär", Eesti raamat 2009 * Kesklinn on päeval igav ja ebamugav. Ebamugav seepärast, et igaüks sind vahib. Ärid näivad olevat ostjatest tühjad, seepärast seisavad kaupmehed äriustel ja vahiva...' |
|||
11. rida:
* "Teie vastu on siin suur huvi," ütles ta. "Kõik Naisklubi prouad juba ootasid teid."
:"Nii?" sõnasin, "keegi ju ei tunne mind veel."
:"See ei tähenda. Küll me tuttavaks saame. Just eile konserveerisime klubi esinaisega, et kes teid meie koosolekutele peaks kutsuma. Et mina vist esimesena teiega tutvusin, siis ütlen teile kohe, et ülehomme on koosolek ja me ootame teid," teatas proua lahkelt.
:Nad konserveerisid klubi esinaisega! Sellest väikesest keelevääratusest jätkus, et minus tekitada tunnet, et siin uustulnukaid tõeliselt konserveeritakse. Meenusid "goiffeur" ja
kohvik, kus olin kuulnud üht daami ütlevat: bitte ein Tässchen Kafee. Tänasin lahke kutse eest ja olin teataval määral siiski üsna rahul, et mind siinsesse daamide seltskonda nii kahel käel taheti vastu võtta. (lk 18)
* Meie, naised, peame vist siiski alati midagi enesele hoidma. Vähemalt neile meestele, keda armastame, ei või me end kunagi täielikult usaldada. Sest kui meid ei ümbritse enam midagi salapärast, mis jääb meie olemusest siis järele? (lk 40)
* "Te vist ei aimagi, et meie vahel juba oletatakse enamat kui harilikku tutvust?"
:"Aga miks?" küsisin.
23. rida ⟶ 21. rida:
:"Issand jumal, proua Kahres on juba neljandat korda sama kleidiga peol. Ma ei saa aru, kas teda ennast juba ära ei tüüta. Ja vana Puhu on jälle prouata, see muidugi tiivaripsutab kusagil kõrtsikabinetis... Kas nägite, kuidas Kruusbergi vanamoor oli ennast välja löönud?... Küll see Viirsalu on ikka ilus poiss. Lihtsalt sula, kui vaatad... Vellisted on jälle kahekesi, ei need saa ka kusagile ilma teineteiseta mindud..."
:Nii kees see jutt vahetpidamata. Mida siin üksteisest õigupoolest taheti? Kui peole tuli vaid üks abielupool, siis sellest kõneldi. Kui tulid mõlemad koos, äratas see tähelepanu. Milline käitumine on siin täiesti laitmatu? (lk 46-47)
* Keskküla avalik siinse seltskonna trotsimine tundus mulle algul isegi natuke poisilikuna. Kuid nüüd ma mõtlen: poolarenenud publikule poolarenenuile arusaadavad etendused. Ainult proua Keskküla suhtumine minusse hakkas mind jälle huvitama, eriti siis, kui mu partner tantsu lõppedes ei tahtnud oma kohale tagasi minna, vaid, nagu paljud teisedki paarid, jäi seisma ja ootama kohe algavat kordamistantsu.
:"Kas teie seltskond ei oota teid juba?" küsisin.
:"Ootab küll."
38. rida ⟶ 35. rida:
* Muidugi, kultuuripuuduses ei tohiks õigupoolest kedagi süüdistada. Kogu meie noorel rahval puudub veel sisemist kultuuri. Kuid just meie vaimutegelastel on suurema kultuuri algosakesed olemas, aga nad ise surmavad need. Meie kunstnikkond "boheemitseb" teadlikult, joob prestiiži pärast, ei tunnusta perekonda oma kunstnikunime pärast ning töötab korrapäratult ainult seepärast, et mõned suurvaimud vana laguneva Venemaa minevikus on teinud samuti. Võib-olla oli neil vanadel kuulsustel selleks õigus. Sest nemad olid enne suurvaimud ja omandasid alles siis need halvad harjumused. Kuid meie noored kunstnikud õpivad enne selgeks korrapäratu elu ning pärast võib selguda, et suurvaimu ei saa neist teps mitte. See on kurb. (lk 78-79)
* [Keskküla:] "Vähesed saavad meil elatuda ainult kirjutamisest või ainult arvustamisest. Mõni arvustaja kirjutab näidendi ainult selleks, et saada raha uue kevadmantli muretsemiseks. Ning mõni kirjanik kirjutab arvustuse selleks, et honorariks saadavate kroonidega osta talveks kaabu. Ja niisugune arvustaja ei tee arvustatavat teost sugugi alati maha. Sest, ütleme näiteks, et kõne all oleva teose autor on ühe teise ajalehe juures mõjukal kohal ja temalt on tulevikus loota ruumi mõningate ridade jaoks ja ka muidugi tasu nende ridade eest." (lk 85-86)
* Tutvusin linnapeaga, kelle kohta kõneldakse, et ta kannab oma kõrget ametinime ainult sildina, tegelikku tööd ei suutvat ta vanuse tõttu enam teha. Eks ta köhiv ja krõbisev ole küll, aga kuhu see vana inimene ikka panna, mingi amet peab inimesel ikka olema väikelinnaski. Ja eks ole vana tõde, et mida kõrgem amet, seda kergem töö, järelikult sobib linnapea koht vanadusest põduratele auametiks küllalt. Keskküla ütles kunagi, et Pelguperes pole veel iial üht inimest ametist vallandatud sellepärast, et ta on töövõimetu või ei oma vajalikke oskusi. See oleks pelguperelaste arvates kõige vähekaaluvam vallandamise põhjus. Iseasi on, kui inimene vallandatakse seepärast, et on vaja ruumi teha ülemuse isiklikule soosikule. (lk 94)
== Tee viib järveni ==
| |||